Möönev kõneviis

Möönev kõneviis ehk jussiiv on kõneviis, mis on maailma keeltes kasutusel erinevate tähendusvarjunditega imperatiivi väljendamiseks. Mõnes keeles väljendatakse jussiiviga näiteks soove ja tervitusi.^[1]

Eesti keel muuda

Eesti keeles on möönva kõneviisi tunnus gu-/ku-. Möönvat kõneviisi saab kasutada isikulises ja umbisikulises tegumoes ning oleviku, lihtmineviku ja täismineviku aegades.^[2]

Kasutus muuda

Möönvat kõneviisi kasutatakse eesti keeles kolmes tähenduses.

Optatiivne tähendus on lausungil, milles kõneleja väljendab soovi või tahtmist sündmuse toimumise kohta, mille üle tal puudub kontroll. Möönev kõneviis on lihtminevikus alati optatiivses tähenduses.^[2]
1. Ärgu siis tulgu meie õue peale kaklema!
2. Öelnud siis kohe!
Möönev (ehk kontessiivne) tähendus on lausungitel, kus kõneleja väljendab endast sõltumatu olukorraga leppimist või sellega nõustumist. Möönvat tähendust saab väljendada olevikus ja täisminevikus.^[2]
1. Sadagu või pussnuge.
2. Peale mind tulgu või veeuputus
3. (Ta on teid juba pool tundi oodanud.) – Olgu ta pealegi pool tundi oodanud.^[2]
Evidentsiaalses ehk evidentsiaal-imperatiivses tähenduses väljendatakse jussiiviga käske, mis ei ole kõneleja enda antud. Käsu allikas on väljendatud lause alguses tegevussubjektiga, kuid allikas võib jääda ka umbisikuliseks.Möönev kõneviis evidentsiaalses tähenduses saab olla ainult 2. ja 3. isiku oleviku ajas.^[2]
1. Arst ütles, et Ott oodaku ukse taga, et me oodaku ukse taga.^[2]
2. Sina oodaku ukse taga. (’Keegi käskis sul oodata ukse taga’).^[2]

Viited muuda

↑ David Crystal (1997). A Dictionary of Linguistics and Phonetics. Cambridge, Massachusetts: Blackwell publisher. Lk 209.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 172-175.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1] David Crystal (1997). A Dictionary of Linguistics and Phonetics. Cambridge, Massachusetts: Blackwell publisher. Lk 209.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.) (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 172-175.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1]

[2]