Mõisaküla Kool
Mõisaküla Kool on kool Viljandi maakonnas Mulgi vallas Mõisaküla linnas aadressil Pärnu 39.
Kooli direktor on Pirje Usin.
Ajalugu muuda
Mõisaküla muuseumi rajaja Valter Ilisoni sõnul käisid enne Mõisaküla asula kujunemist 1895. aastal nn Härjasoo ümbruse talude lapsed Laatre valla Saado-Veelikse koolis, mis avati 1849. aastal. Ipiku valla lapsi õpetati Laatre valla Kirbla koolis. Need kaks kooli suleti aastal 1900. Samal aastal avati Saado-Veeliksel Halliste kihelkonna ainuke ministeeriumikool. Seal õppisid ümbruskonna lapsed kuni erakoolide rajamiseni. Laatresse jäi ministeeriumikool edasi.[1]
Esimene kool Mõisakülas oli erakool, mis avati 13. oktoobril 1905 (vkj mihklipäeval, 29. septembril) aktiivse ühiskonna-, kultuuri- ja haridustegelase Jaan Sihveri initsiatiivil. See oli 60–70 õpilasega 2. klassi kool, mis tegutses Sihveri naise Helene Kollisti isa majas aadressil Kesk tänav 7. Kooli avamisel viibinud Abja parun von Stackelberg lubas koolile tasuta küttepuid. Koolijuht Sihverit abistas õppetöös tütarlaste gümnaasiumi lõpetanud naisõpetaja Karu. Kool sai tegutseda väga lühikest aega, sest 24. detsembril 1905 Sihver arreteeriti ja mõisteti 15. aastaks sunnitööle. Kool suleti jaanuaris 1906.[2] Ümbruskonna lapsed hakkasid taas käima Laatre ministeeriumikoolis.[3]
Oktoobris 1906 avas Pärnu Eesti Kooli Seltsi Mõisaküla osakond Mõisakülas 1. klassi eestikeelse eraalgkooli, kus oli ligi poolsada õpilast ja üks õpetaja. 1908. aastal muudeti kool viieõppeaastaliseks 2. klassi kooliks. Kool töötas Posti ja Lille tänava nurgal. Aastail 1909–1944 asus kool Pärnu tänaval Vaga majas.[4] Aastail 1906–1910 oli koolijuhatajaks Andres Luts. Aastal 1911 sai koolijuhatajaks Elmar Glück, kes juhatas kooli 1941. aastani (v.a Esimese maailmasõja ja Vabadussõja ajal tekkinud vaheaegadel).[5][6][7]
Eesti Vabariigi sünd tõi kaasa koolivõrgu muutuse. 1919. aastal sai Mõisaküla kool 7-klassiliseks kõrgemaks algkooliks (progümnaasiumiks), kus oli 156 õpilast. Samuti läks kool Mõisaküla Hariduse Seltsi haldusalast Pärnu Maavalitsuse haldusalasse. 1920. aastal võttis Asutav Kogu vastu avalike algkoolide seaduse, mille kohaselt oli algkool ühtluskooli esimene järk, emakeelne ja maksuta; õppetöö pidi kestma kuus aastat ja koolikohustus kestis 16.-17. eluaastani. Samal aastal sai Mõisaküla alevi õigused ja kooli asus juhtima Mõisaküla alevivalitsus.[8]
Eesti Vabariigi ajal oli Mõisaküla algkool Halliste kihelkonnas ja kogu Pärnu maakonnas suurim.[9]
1940–1944 kandis kool nime Mõisaküla Üldhariduslik Täienduskool ja 1944–1950 Mõisaküla Mittetäielik Keskkool. 1. detsembril 1944 koliti majja aadressil Posti 6, kus kool tegutses kuni 1995. aastani.
Aastal 1950 muudeti kool keskkooliks, tegutsesid muusikaklassid, aktiivne oli näiteringi- ja kontserditegevus ning sporditegevus. 1973. aastal kolis kool praegusesse majja, 1992 valmis viilhall (spordihoone). Aastast 1994 on kool munitsipaalkool ja kooli omanik on Mõisaküla linnavalitsus. Õpilaste arv on pidevalt vähenenud. Aastast 2007 tegutseb kool põhikoolina.[10]
Kooli nimesid[11] muuda
- 1905–1906 Jaan Sihveri erakool
- 1906–1908 Andres Lutsu 1. klassi eraalgkool
- 1908–1910 Andres Lutsu 2. klassi algkool
- 1910–1911 Jaan Rinaldi ja Jaak Maateni algkool
- 1911–1914 Elmar Glücki algkool
- 1914–1917 Mõisaküla Hariduse Seltsi 6-klassiline algkool
- 1917–1920 Mõisaküla 7-klassiline kõrgem algkool (progümnaasium)
- 1920–1922 Mõisaküla 6-klassiline algkool
- 1922–1938 Mõisaküla alevivalitsuse 6-klassiline algkool
- 1938–1940 Mõisaküla linnavalitsuse 6-klassiline algkool
- 1940–1943 Mõisaküla Üldhariduslik Täienduskool (7-klassiline)
- 1944–1950 Mõisaküla Mittetäielik Keskkool (7-klassiline)
- 1950–1953 Eesti Raudteevalitsuse Keskkool nr 4
- 1953–1956 Balti Raudtee 19. Keskkool
- 1956–1960 Eesti Raudtee 3. Keskkool
- 1960–2007 Mõisaküla Keskkool
- alates 2007 Mõisaküla Kool[12]
Koolijuhatajad ja direktorid[13] muuda
- 1905–1906 Jaan Sihver
- 1906–1910 Andres Luts
- 1910–1911 Jaan Rinald ja Jaak Maaten
- 1911–1941 Elmar Glück-Raidal
- 1941–1944 Peeter Sõrmus
- 1944–1946 Albert Kukk
- 1946 Ülo Tiisma
- 1947–1948 Peeter Kippus
- 1949/1950 Herta Halling
- 1950–1956 Hillar Hanssoo
- 1956–1963 Vaike Pobul
- 1963–1965 Viive Õigus
- 1965–1973 Valdiku Pilt
- 1973–1976 Helga Sams
- 1976–2003 Aavo Kikas
- 2003–2007 Piret Koorep
2007-2011 Maire Raieste
- 2011- Pirje Usin
Viited muuda
- ↑ Laarmann, Anu. Mõisaküla hariduselu ja Jaan Sihveri erakool. Mulgi Sõna. Mulgi valla leht nr 8, 25. september 2018.
- ↑ Sõerd, Meelis. Mõisakülas on kooliharidust antud 110. aastat. Lõuna-Mulgimaa, nr 9, oktoober 2015.
- ↑ Laarmann, Anu. Mõisaküla hariduselu ja Jaan Sihveri erakool. Mulgi Sõna. Mulgi valla leht nr 8, 25. september 2018.
- ↑ Laarmann, Anu. Mõisaküla hariduselu ja Jaan Sihveri erakool. Mulgi Sõna. Mulgi valla leht nr 8, 25. september 2018.
- ↑ Sõerd, Meelis. Mõisakülas on kooliharidust antud 110. aastat. Lõuna-Mulgimaa, nr 9, oktoober 2015.
- ↑ Elmar Raidal 50-aastane. Postimees, nr 281, 18. oktoober 1939.
- ↑ Elmar Raidal 50-aastane. Sakala, nr 120, 16. oktoober 1939.
- ↑ Raieste, Maire (koostaja). Mõisaküla kooli ajalugu. Mõisaküla Haridusselts 2005.
- ↑ Sõerd, Meelis. Mõisakülas on kooliharidust antud 110. aastat. Lõuna-Mulgimaa, nr 9, oktoober 2015.
- ↑ Mõisaküla Kool. Eesti Entsüklopeedia.
- ↑ Raieste, Maire (koostaja). Mõisaküla kooli ajalugu. Mõisaküla Haridusselts 2005.
- ↑ Mõisaküla Kooli ajalugu. Mõisaküla Kooli veebisait.
- ↑ Raieste, Maire (koostaja). Mõisaküla kooli ajalugu. Mõisaküla Haridusselts 2005.
Välislingid muuda
Raieste, Maire (koostaja). Mõisaküla kooli ajalugu. Mõisaküla Haridusselts 2005