Mõõtetehnika on metroloogia teoreetiliste aluste rakendamine praktikas.[1]

Mõõtetehnika valdkonda kuuluvad füüsikaliste suuruste kindlakstegemise (mõõtmise) meetodid ja vahendid. Mõõtetehnika ametlik alus on mõõteseadus[2].

Mõõtetehnika liigitus

muuda

Mõõtetehnika on liigitatav mõõdetava suuruse iseloomu järgi kaheks:

  • mitteelektriliste suuruste mõõtmise mõõtetehnika ja
  • elektriliste suuruste mõõtmise mõõtetehnika.

Mõõtmiseks kasutatavate tehniliste vahendite teostuse poolest võib mõõtetehnika olla elektroonne ja mitteelektroonne. Elektriliste suuruste mõõtmiseks kasutatav mõõtetehnika on tänapäeval peaaegu täielikult elektroonne. Sedasama võib öelda aga ka suure osa mitteelektriliste suuruste mõõtmiseks kasutatava mõõtetehnika kohta.

Elektroonne mõõtetehnika

muuda

Elektroonne mõõtetehnika on elektrooniliste vahendite kasutamisel põhinev mõõtetehnika. Suures osas on elektroonne mõõtetehnika kasutusel elektriliste suuruste (pinge, vool, elektritakistus) ja nende parameetrite (faasinihe, sagedus) mõõtmiseks. Tuntuimad elektroonsed mõõtevahendid on multimeetrid.

Levinuimad mitteelektriliste suuruste elektroonsed mõõtevahendid on temperatuuri mõõtjad (termomeetrid), (vahe)kauguse mõõtjad, kiirusmõõdikud, kellad ja taimerid (ajavahemikumõõturid).

Elektroonsed, täpsemalt küll raadioelektroonsed, on asukoha või paiknemise määramiseks kasutatavad seadmed ja süsteemid (radarid, GPS jm).

Suur osa tänapäeval kasutatavast elektroonsest mõõtetehnikast on kas digitaalse väljundiga (numbernäiduga) või põhinevad signaali digitaalseks muundamisel ja sellele järgneval numbrilisel signaalitöötlusel.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda