Lydia Roots
See artikkel vajab toimetamist. |
Lydia Roots (22. aprill 1906 Krimm – 16. märts 1996 Tallinn) oli Eesti ajaloolane.[1]
Elulugu
muudaLõpetas 1926. aastal Leningradi Eesti Pedagoogilise Tehnikumi ja 1931 Leningradi Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi, oli 1935–1938 Leningradi Riikliku Ülikooli aspirantuuris; ajalookandidaat (1957, Moskva Riiklik Ülikool), väitekiri "Шлезвиг-Голштейнский вопрос и европейские державы в 1863–1864".
Töötas 1926–1927 õpetajana Tomski kubermangu Koltsovka koolis, 1931–1938 Leningradi Riikliku Ülikooli töölisfakulteedis; 1938–1941 Tšuvaššia Pedagoogilise Instituudi üldajaloo kateedri vanemõpetaja, 1941.a maist Tartu Ülikooli marksismi-leninismi õppejõud,1941–1942 õpetaja Tatari ANSV-s, 1942–1944 EKP Keskkomitee parteiaktiivi kursuste lektor Mõškinos ja Jegorjevskis.
Ta aitas koos Hilda Moosbergi, Viktor Maamäe ja teiste Venemaa eestlastest ajaloolastega Eesti ajalooteaduse sovetiseerimisel. Oli 1944–1946 Tartu Riikliku Ülikooli marksismi-leninismi kateedri vanemõpetaja, 1946–1958 üldajaloo kateedri vanemõpetaja, 1958–1971 üldajaloo kateedri dotsent (sealhulgas 1951–1963 kateedrijuhataja). Aastast 1971 pensionil.[1]
Aastatel 1951–1959 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu III ja IV koosseisu liige, 1951. aastal ka Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige.
Teadustöö
muudaUurimisvaldkond: sotsialistliku mõtte ja töölisliikumise ajalugu, Schleswig-Holsteini küsimus 1840–1864, rahvusvaheline olukord pärast II maailmasõda ja NSV Liidu välispoliitika. OLi 1956–1963 "Skandinaavia kogumiku" peatoimetaja.[1]
Teoseid
muudaÜle 30 teadustrükise.[1]
- Шлезвиг-Гольштинский вопрос и политика европейских держав в 1863/1864 годах. Таллинн 1957
- О шлезвиг-гольштинском вопросе в некоторых работах современных датских историков. // Skandinaavia kogumik VIII. Tallinn 1964
- История Швеции (kaasautor). Москва 1974
- Kommunistlikud ja töölisparteid. Lühiteatmik. Tallinn 1989
Viited
muudaKirjandus
muuda- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu 1987. Lk 46