Luke kihelkond

Luke kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lude, Luhde, läti keeles Lugažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Luke kihelkond
saksa keeles Kirchspiel Lude
läti keeles Lugažu draudzes novads
Kihelkonnakirik: Valka Püha Katariina kirik
Luke Püha Katariina kirik

Luke kihelkonna mõisad

• Burga (saksa keeles Borrishof) rüütlimõis
• Luke ehk Lugaži (Luhde Pastorat) kirikumõis
• Luke ehk Lugaži (Schloß Luhde) rüütlimõis, fideikomiss
• Paju, ka Liellugaži (Luhde-Großhof) rüütlimõis
• Sooru, ka Core (Soorhof) rüütlimõis

Luke kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798)

Luke kihelkonna vallad

• Paju vald
• Sooru vald - Eesti aladel.

Valdade jagunemine

Eesti Vabadussõja ajal 1919. aastal suvel deklareeris Eesti ühepoolselt, et 13 segarahvastikuga Läti valda liidetaks Eestiga: Vana-Laitsna (Veclaicene) Võru maakonnaga, Ööbiku (Ipiķi), Laatre (Mõisaküla), Araveste (Arakste), Metsküla (Lode) ja Heinaste (Ainaži) Pärnu maakonnaga ning Valga, Paju, Sooru, Luke (Lūgaži), Hoomuli (Omuli), Pödeli (Pedele) ja Härgmäe (Ērģeme) kavandatava Eesti Valga maakonnaga.

Eesti siiski loobus 1920. aastal Eesti ja Läti piirikõneluste tulemusena Eesti-Läti piiri määramisel valdavast osast nimetatud valdadest, kuid Luke alalt tulid Eestile Valga maakonna Paju ja Sooru piirkond ning Karula valla läänenurk.

Kirjandus

• Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826 [1].
• Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 373 [2].
• Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 292-296 [3].
• Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 138-140 [4].