Lubsan Sandan Tsõdenov

Lubsan Sandan Tsõdenov (vene keeles: Лубсан Сандан Цыденов; 184115. mai 1922) oli Burjaatia budistlik filosoof.

Lubsan Sandan Tsõdenov

Lubsan Sandan Tsõdenov sündis Burjaatias 1850. aastal Kižinga ulussis Kižinginski datsani (Кижингинский Дацан) lähedal Tsõden Baltujevi peres. Tema isa oli ringirändav stepi-laama. Kirjutama ja lugema õppis Tsõdenov seal samas. Õpingud kloostris lõpetas ta 35 aasta vanuselt. Õppis filosoofiat ja torkas dispuutidel silma kiire reaktsiooni ja hea väitlusoskusega. Tema õpingukaaslased kloostrist räägivad, et Tsõdenov oli enesekeskne, võimukas, raudse tahtejõuga ja isegi julm enda ja teiste suhtes, kui oli vaja saavutada mingit eesmärki.

Kõik tunnustasid tema professionaalsust laama ja filosoofina. Kogu oma elu jooksul oli ta väsimatu kujustamis-praktik. Ta torkas silma ekstravagantse käitumisega, omapärase mõtlemise ja väljenduslaadiga. Lubsan Sandan Tsõdenov oli oma aja parimaid budistlikke filosoofe Burjaatias ja see oli ka põhjuseks tema sõprusele Agvan Doržijeviga. Tsõdenovi nimi oli hästi tuntud tolleaegsete orientalistide, tibetoloogide ja mongolistide hulgas. Ta valiti Pandido Hambo-laama Ireltujevi juhitud Burjaatia delegatsiooni koosseisu, mis käis õnne soovimas Venemaa keisri Nikolai II kroonimispidustustel 1896. aastal Peterburis.

Tsõdenovi kui budismi spetsialistiga tahtsid Peterburis kohtuda idauurijad (Aleksei Pozdnejev; А. М. Позднеев) kuid ta keeldus järsult. Hiljem nad muidugi kohtusid.

Keisri vastuvõtul juhtus intsident, mis lõi laineid kogu Venemaal. Talvepalee Nikolai saali oli kogunenud suur hulk delegatsioone üle Venemaa ja väljastpoolt. Kui keiser astus saali, kummardus rahvahulk, osa laskus põlvele. Üle suure rahvamere oli näha kaks inimest – Venemaa keiser ja Lubsan Sandan Tsõdenov, kes oli pikka kasvu turske mees. Kaaslased sikutasid teda mungarüüst ja püüdsid teda samasse poosi suruda nagu ülejäänud rahvas saalis, kuid see jäi tulemuseta. Tsõdenov jäi püsti seisma.

Pärast tseremooniat kutsus siseminister Goremõkin (И. Л. Горемыкин) Burjaatia delegatsiooni enda juurde selgitust andma selle kohta, mis juhtus troonisaalis. Burjaatidele määrati Sandan Tsõdenovi käitumise eest suur rahatrahv, põhjenduseks keisri solvamine. Burjaadid seletasid, et Tsõdenov sattus šokiseisundisse, nähes, mis juhtus rahvaga, kes langes põlvili keisri sisenemisel, ja oli Venemaa valitsejat nähes täiesti võimetu üldse kuidagi reageerima. Hiljem kloostris ja Burjaatias levisid jutud, et Tsõdenov oli öelnud, et tema kui "vaimu austaja ja vaimsuse valitseja" ei saa kummarduda maise valitseja ees. Tsõdenovil oli õigus, kuna ta oli gelong ja gelongi tõotuse andnud munk ei tohi austust avaldada ilmalikule valitsejale. Ta täitis vaid mungale ettenähtud eeskirju.

1906. aastal asus Tsõdenov ümber Tamtšinski datsani (Тамчинский дацан) Gusinoozjorsk. Sellest ajast ilmus tema käitumisse joon, mis rabas burjaadi laamasid. Ta hakkas eraldi hoiduma, ei hoolinud enam suhtlemisest teistega. Kandis endaga phurbaad. Lisaks nähti teda suitsetamas, tihti just kloostri õppeasutuse lähedal, kus datsani õppejõud ringi liikusid. Pärast neid munga käitumisele mittevastavaid intsidente tegi datsani juht Hambo-laama talle ettepaneku sõita tagasi kodukloostrisse Kižinginski datsani.

Kodukloostris tegid laamad talle ettepaneku teha filosoofias gabza kraad, kuid Tsõdenov keeldus, tuues põhjuseks, et ei taha suhelda Kižinginski datsani laamadest juhmarditega.

Budismi ajaloos on olnud traditsiooniks, et ekstravagantse käitumisega ekstsentrikutest haritud laamadele tekib suur hulk austajaid ja lugupidajaid ilmalike hulgas, kes meelsasti kasutavad selliste budismi spetsialistide abi oma religioossete vajaduste rahuldamisel ja rituaalide läbiviimisel. Mida suurem on sellise laama tutvusringkond, seda suurem on tema mõju rahva hulgas.

Tsõdenovi surma aega ei teata. Burjaat, tibetoloog Bidija Dandaron oli tema õpilane.

Välislingid muuda