Loodi vald

vald Lätis
(Ümber suunatud leheküljelt Lode vald)
 See artikkel räägib Läti vallast; endise Eesti valla kohta vaata artiklit Loodi vald (Paistu kihelkond)

Loodi vald (ka Lode vald, läti keeles Lodes pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Vilpulka ja Kööna vallaga ning Viljandimaa Mulgi vallaga (varem Karksi ja Abja vallaga).

Loodi vald
läti Lodes pagasts
Pindala: 63,82 km²
Elanikke: 279 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,4 in/km²
Keskus: Loodi
Lode mõisa hoonetekompleks

Valla pindala on 64 km². 2010. aasta seisuga elas seal 374 inimest.[2] Valla keskus on Loodi küla, vallavanem on Agnese Ripīte.[3]

Ajalugu

muuda

Loodi valda on kirjalikes allikates esimest korda mainitud aastal 1504. Toona kuulusid sinna Araksti ja Lode mõis. Valla ajalooline saksakeelne nimi oli Metzküll. Aastal 1933 liideti Loodi vallaga Arakste vald.[4] Selle pindala oli toona 65,09 km² ja seal oli 943 elanikku. 1945. aastal loodi valla territooriumile Arakste ja Loodi külanõukogu, vald ise kaotati aastal 1949. Aastal 1954 liideti Loodi külanõukoguga likvideeritav Arakste külanõukogu.[5] 1990. aastal moodustati külanõukogust Loodi vald. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Ruhja piirkonda.

Loodus

muuda

Suur osa vallast jääb Sakala kõrgustikule, Ruhja jõe äärsed alad ka Tālava madalikule. Maavaradest leidub seal savi ja kruusa. Kõrgeim koht asub valla põhjaosas (81 m). Vallas voolab Ruhja jõgi, seal asub ka 10,3 hektari suurune Laņģa järv.[6] Vald ise on traditsiooniline põllumajanduspiirkond, kus tegeletakse teravilja ja kartuli kasvatamisega, peetakse veiseid ja lambaid, tegeletakse ka mesindusega. Kohalike vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Araksti mõisakompleks ja selle juures asuv Mīlestības akmens (Armastuse kivi, pikkus 4,7 m, laius 2,7 m ja kõrgus 2,5 m), Urga Rootsi kivi (pikkus 3,9 m, laius 2,4 m ja kõrgus 2,1 m) ja 30 ohvrilohuga Kalnalammiki muinasasula selle juures asuva ohvrikiviga (pikkus 5,4 m, laius 2,8 m ja kõrgus 1,2 m).[7] Looduskaitse all on Labrenči saar, Akmeņgravase mänd, Kolki tamm, Klāviņi pärnad, Kalniņi kask, Vītoli seedermänd ja Mikmežase tamm.[8]

Muinsusmälestised

muuda

Muinsusmälestistest on regionaalse kaitse all Kalnalammiki muinasasula selle juures asuva ohvrikiviga, Araksti mõisa laut ja Araksti mõisa ait Urga Rootsi kivi ning Kokļese muinaskalmed ehk Kirikuase.[9]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 289 lätlast, 16 venelast, 17 valgevenelast ja 5 ukrainlast.[10]

Vallas on järgmised külad.

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Arakste mazciems 10 (2022)
Lielustes mazciems 12 (2000)
Loodi vidējciems 95 (2022)
Žagatas mazciems 8 (2008)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2016. Vaadatud 16. septembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. Latvijas Kareivis - 1933.gada 25.janvāris
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001. ISBN 9984-00-412-0. 628 lk.
  7. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2016. Vaadatud 16. septembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 19.01 2024
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze

Välislingid

muuda