Ava peamenüü
Ljudmila Aleksejeva (2005)

Ljudmila Mihhailovna Aleksejeva (vene Людмила Михайловна Алексеева; 20. juulil 1927 Jevpatorija8. detsember 2018 Moskva) oli vene ajaloolane ja inimõiguslane, Moskva Helsingi grupi üks asutajaid 1976. aastal ja selle esinaine 1996. aastast kuni surmani.

Ta lõpetas 1950. aastal Moskva Riikliku Ülikooli arheoloogina ja 1956. aastal aspirantuuri Moskva majandusstatistika instituudis NLKP ajaloo erialal. Ta töötas muu hulgas ajalooõpetajana ning aastatel 19591968 kirjastuses Nauka arheoloogia ja etnograafia toimetuse teadusliku toimetajana. Aastal 1952 astus ta NLKP-sse.

Pärast Stalini surma ja Beria vahistamist elas ta üle maailmavaatelise kriisi, keeldus kaitsmast kandidaadikraadi NLKP ajaloo alal ja tegemast teaduslikku karjääri. 1960. aastatel sai tema korterist dissidentide ja Moskva intelligentsi kohtumispaik, seal valmistati ja hoiti samizdati väljaandeid, toimusid intervjuud Lääne korrespondentidega. Aastatel 1968–1972 osales ta masinakirjutajana Jooksvate Sündmuste Kroonika ("Хроника текущих событий") väljaandmisel ja levitamisel. 1968. aastal heideti ta NLKP-st välja ja vallandati kirjastusest. Aastal 1976 oli ta Nõukogude Liidu inimõiguste olukorda jälgiva Moskva Helsingi grupi üks asutajatest. Ta hoidis oma korteris Helsingi grupi dokumente.

Aastal 1977 emigreerus ta koos abikaasa Nikolai Williamsi (ru:Вильямс, Николай Николаевич) ja noorema poja, Moskva Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna vilistlase Mihhailiga Ameerika Ühendriikidesse. Ta jätkas tööd Moskva Helsingi grupi esindajana välismaal; avaldas kirjutisi inimõiguste olukorrast ja dissidentide tegevusest Nõukogude Liidus ning töötas ajakirjanikuna raadiojaamades Vabadusraadio ja Ameerika Hääl. Aastal 1990 avaldas ta autobiograafia "Sulaaja põlvkond".

Aastal 1993 pöördus ta tagasi kodumaale, kus jätkas inimõiguste kaitsmist ja Venemaa võimuesindajate ebademokraatlike sammude kritiseerimist.

Sisukord

IsiklikkuRedigeeri

Ljudmila Aleksejevat lapsepõlves hoidnud ja protestantlikus vaimus kasvatanud vanaema, eestlane Anetta Marietta Rosalia Jaani tütar Sinberg elas Krimmis, kuhu tema esivanemad olid Eestist välja rännanud.[1] Ljudmila Aleksejeva (neiupõlves Slavinskaja) sündis 20. juulil 1927 Jevpatorijas Krimmis Mihhail Lvovitš Slavinski ja Valentina Afanasjevna Jefimenko perekonnas.

TunnustusedRedigeeri

Aastal 2007 pälvis ta Prantsusmaa Auleegioni ordeni.

Aastal 2009 pälvis ta koos inimõigusorganisatsiooniga Memorial Sahharovi mõttevabaduse auhinna. Samal aastal pälvis ta komandöriristi "Teenete eest Saksamaa Liitvabariigi ees".

Ta on pälvinud ka Leedu Suurvürst Gediminase ordeni ja Olof Palme preemia.

2012. aastal autasustas Toomas Hendrik Ilves teda Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgiga[2].

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri