"Lipamäe" on Wimbergi debüütromaan.

See on lugu pärast vanaisa surma maale kolinud noore linnamehe elust. Romaanis põimuvad realism ja fantaasia, autobiograafilisel ainesel põhinevad tagasivaated Eesti NSV lõpuaastate küla- ja sovhoosiellu vahelduvad muinasjutuliseks pöörduva olevikuga. Tekstis on ohtralt mängulisust ja kompositsioonilisi ootamatusi, selles esineb viiteid tuntud kirjandusteostele ja filmidele (August Gailiti "Nipernaadi", E. A. Poe "Usheri maja hukk", Johnny B. Isotamme ja Bernard Kangro luule, "Twin Peaks" jpt). Teose vorm on pigem romaan lugudes kui sidus jutustus. Sündmused leiavad aset reaalses Eesti paigas – Kaaruka külas Järvamaal. Raamatu lõppu on autor paigutanud oma vanavanemate ja lähisugulaste mälestusi ja kirjavahetust, mis lubavad lugejal tutvuda tegelaste prototüüpidega.

Toomas Liiv on nimetanud seda ühe põlvkonna manifestiks. Sven Vabari sõnul kujutab see leppimist nõukogude ajaga.[1]

"Lipamäe" jõudis 2002. aasta romaanivõistlusel äramärgitud tööde hulka ja sellele määrati samal aastal Virumaa kirjandusauhinna.

Viited muuda

Kirjandus muuda

Välislingid muuda