Linda di Chamounix

"Linda di Chamounix" on Gaetano Donizetti ooper (melodramma semiserio) kolmes vaatuses, Gaetano Rossi libreto Adolphe-Philippe d’Ennery ja Gustave Lemoine’i näidendi "La grâce de Dieu" ("Jumala arm", 1841) järgi. Esmaettekanne 19. mail 1842 Viinis Kärntnertortheateris. Muudetud versioon esitati 17. novembril 1842 Pariisis.

Ooperi libreto tiitelleht. Viin, 1842

Tänapäeval hinnatud ooperiliteratuuri üheks paremaks ja nauditavamaks melodramaatiliseks pooltõsiseks ooperiks, seda peetakse meloodiliseks, maitsekalt komponeeritud teoseks. Ooperi populaarset avamängu esitatakse sageli kontsertettekandes.

Ajaloost

muuda

Donizetti alustas komponeerimist detsembris 1841. Umbes kolme kuu pärast oli ooper valmis. Ooperit on nimetatud Donizetti meistriteose "Lucia di Lammermoori" õnneliku lõpuga variandiks. Eugenia Tadolinile kirjutatud Linda partii esitamine on väljakutseks ekstraklassi koloratuursopranile. Teos oli mõnda aega populaarne helilooja eluajal, kuid jäi tema peamiste meistriteoste – "Lucia di Lammermoor", "Don Pasquale", "Armujook" ("L’elisir d’amore"), "Rügemendi tütar" ("La Fille du régiment") ja "Lucrezia Borgia" varju. Londonis oli ooper esmaettekandel 1. juunil 1843 ja New Yorgis 1847. aasta jaanuaris. 19. sajandi teisel poolel langes teos pikaks ajaks tähelepanu alt välja. Alles 1934. aasta märtsis esitati ooperit New Yorgi Metropolitan Operas seitse korda tollase juhtiva koloratuursoprani Lily Ponsiga nimiosas. Järgmine ettekanne toimus 1974. aastal Milano Teatro alla Scalas Margherita Rinaldiga nimiosas. Seejärel on ooper olnud suhteliselt sageli esitatav. Ooperi esmaesitus Eestis toimus 2021. aasta septembris Tartus Vanemuises.

Rollide loojad

  • Eugenia Tadolini (Linda)
  • Marietta Brambilla (Pierotto)
  • Napoleone Moriani (Carlo)
  • Felice Varesi (Antonio)
  • Agostino Rovere (Markii)

Dirigeeris Gaetano Donizetti.

Tegelased

muuda

Süžee

muuda

Tegevus toimub umbes 1760 Chamounix’ külas Prantsuse Alpides ja Pariisis. Talupoeg Antonio ja tema naine Maddalena soovivad päästa tütar Lindat markii de Boisfleury lähenemiskatsete eest. Markii kutsub Lindat sageli lossi, tuues ettekäändeks, et tüdrukule on vaja anda haridust. Linda saadetakse koos Piorotto ja mõne sõbraga Pariisi tööd otsima.

Pariisis armub neiu Carlosse. Linda tunneb teda kui vaest maalikunstnikku, kuid tegelikult on noormees markii vennapoeg vikont di Sirval. Carlo soovib Lindaga abielluda, kuid Carlo ema tõrjub selle soovi tagasi. Linda asub elama Carlo korterisse. Linda isa Antoniole see ei meeldi. Ta mõistab tütre valiku hukka ja hülgab ta. Pierotto saab teada, et Carlo on abiellumas rikka tüdrukuga, kelle talle on valinud ema. Pierotto räägib sellest Lindale. Linda langeb ahastusse ja kaotab mõistuse.

Külarahvas rõõmustab talve lõppemise üle ja tervitab Pariisist naasvaid noormehi. Nende seas on ka Carlo. Ta räägib markiile, et tema ema on lõpuks nõustunud, et ta abiellub Lindaga. Markii teab aga rääkida, et Linda on Pariisis noormehe hüljanud. Carlo on meeleheitel. Markii teatab külaelanikele, et tema pulmad toimuvad ning kõik on kutsutud. Kuid markii ei tea Linda haigusest. Pierotto saabub Pariisist külla tagasi koos Lindaga. Nad on pikast reisist kurnatud. Linda ei tunne oma ema Maddalenat ära. Carlo seletab Lindale, et ta keeldus oma ema poolt talle otsitud rikkast pruudist. See teade mõjub Lindale hästi ja ta saab mõistuse tagasi. Carlo laulab Lindale oma suurest armastusest ning kinnitab, et hoolitseb neiu eest. Kogu küla rõõmustab ja jääb kannatamatult pulmi ootama.

Peamised muusikanumbrid

muuda
  • Antonio romanss "Ambo nati in questa valle";
  • Linda kavatiin "O luce di questa’anima" ja II vaatuse hullumeelsusstseen;
  • Pierotto ballata "Per sua madre andò una figlia";
  • Carlo ja Linda duett "A consolarmi affrettisi";
  • Carlo aariad "Se tango in ira agli uomini" ja "È la voce che primiera";
  • Prefekti ja Antonio duett "Essaltiam la tua potenza",
  • Ansambel kooriga "O tu che regoli";
  • Pierotto ja Linda duetid "Al bel destin che attendevi" ja "Questa casa abbandonate";
  • Koori joogilaul "Sentili giungono";
  • Markii aaria kooriga "Ma vedrete, vedrete la sopsa".

Allikad

muuda
  • Osborne, Charles, The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti and Bellini. Portland, Oregon, 1994;
  • Made, Tiit, Ooperimaailm, I köide. Tallinn, 2012.