Linaseemned
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2011) |
See artikkel Linaseemned vajab ajakohastamist. (Oktoober 2017) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Linaseemned (ladina lini semen) on hariliku lina valminud seemned, mida kasutatakse nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.
| Linaseemned | |
|---|---|
 Linaseemned | |
| Taksonoomia | |
| Perekond |
Lina Linum |
| Liik |
Harilik lina |
| Binaarne nimetus | |
|
Lini semen | |
Toiduainena muuda
Linaseemneid kasutatakse kulinaarias toiduainena. Jahvatatud ja/või terveid linaseemneid võib lisada peaaegu kõikidele küpsetistele: pannkookidele, leibadesse, muffinitesse jne. Jahvatatud linaseemneid lisatakse ka hommikuhelvestele, müslidesse, jogurtisse, smuutidesse, salatitele.
Idandatud linaseemned muuda
Organismile loomulikemaks lina omastamise viisiks peetakse idandatud linaseemnete söömist. Linaseemneidude biokeemiline koostis erineb märgatavalt seemnete omast. Suureneb vitamiinide kogus (200–500%), mineraalainete (100%), valkude bioomastatavus (kuni 50%), antioksüdantiivsete ühendite moodustumine (100%), lignaanide kogus (14%). Idudes elunevad vabalt ensüümid ja koensüümid, kuna idandamine lõpetab trüpsiini inhibiitorite toime. Samas tuleb idude söömisel olla ülimalt ettevaatlik, kuna rohelised idulehed sisaldavad tsüanogeenseid glükosiide.
Linaseemnejahu muuda
Tervisetoodete müügikohtadest võib soovi korral osta ka valmis jahvatatud linaseemneid koduseks tarvitamiseks.
Linaseemnete söömisel tuleb olla ettevaatlik. Inimesed, kellel on insuliinisõltuv diabeet, madal vererõhk, vere hüübimishäired, kellel on olnud soolestikuoperatsioone või kes on rasedad, ei tohiks linaseemneid suuremates kogustes tarvitada.
Droogina muuda
Linaseemneid ja neist valmistatud saadusi kasutatakse rahvameditsiinis homöopaatilise ravimpreparaadina.
Seespidiselt muuda
Alla 6-aastased lapsed tohivad linaseemneid tarvitada üksnes arsti korraldusel. Linaseemnetest võib valmistada leotist, mis aitab näiteks gastriidi ja nina-neelupõletike puhul. Tõmmist kasutatakse divertikuloosi, tsüstiidi ja neerupõletiku korral aga ka ärritunud soole sündroomi puhul. Tee leevendab kuseteede ärritusi, neerupõletikku ja tsüstiiti.
Välispidiselt muuda
Jahvatatud seemnetest ja keevast veest tehtud mähis mõjub hästi põletikulisele aknele ja vistrikele.
Söödana muuda
Seemneid kasutatakse ka söödamaterjalina looma- ja linnukasvandustes, ka loodusliku väetusainena.[1]
Biokeemiline koostis muuda
Rasvhapped muuda
Linaseemne rasvhapete koostis ja kogus sõltub mulla koostisest, linasordist, ilmastikutingimustest, lisatud väetistest, taime viljumisastmest ja hoiutingimustest. 100 grammis linaseemnetes on keskmiselt 3,633 g küllastunud rasvhappeid, 7,53 g monoküllastumata rasvhappeid ja 28,73 g polüküllastumata rasvhappeid.
Kuna inimorganismis ei elune ensüümid, kes muundaksid muud rasvhapped (nt oomega-6 ja oomega-9 jt) oomega-3-rasvhapeteks, saame oomega-3 üksnes oomega-3-rasvhappeid süües. Nimetatud rasvhapete biofunktsioonideks rakumembraanides on sisesekretsiooni näärmete (lümfisüsteem, neerupealise, munandite, steroidide jne) ja hormoonide (nais- ja meessuguhormoonid, insuliin, kolesterool jpt) ja rakusiseste, rasvlahustuvate hormoonide (prostaglandiinid jt) kooste, toime ning vastuse ja tundlikkuse regulatsioon.
Alfalinoleenhape, mida leidub nii linaseemnetes kui külmpressitud linaõlis, alandab vere kolesteroolinäitajaid.[2]
Sama eesmärki täidavad ka linaseemnetes leiduvad lahustuvad kiudained. Liikudes seedekulglas liituvad kiudained kolesteroolimolekulidega|, samuti liituvad kiudained sapphapetega, andes kehale võimaluse nende juurdetoomiseks. Kuna sapphapete algmaterjal on kolesterool, siis liiguvad kolesteroolimolekulid eesmärgipäraselt ja veres kasvab hea kolesterooli osakaal.
Linaseemnes leiduvad lahustuvad kiudained mõjutavad oluliselt insuliini sekretsiooni ja selle toimemehhanismi – säilitades ja hoides veresuhkru tasakaalu pärast söömist ja seedimise ajal. Uuringud on näidanud, et nn vabad radikaalid on seotud mitmete haiguslike seisundite tekkimisega. Lisaks eelmainitule mõjuvad söödud linaseemnetes leiduvad kiudained tervistavalt kõhukinnisuse, ärritunud soole, gastroenteriidi jt haiguslikele seisundite korral.
Lignaanid muuda
Linaseemne kest sisaldab lignaane sama suures koguses kui 45 kg kapsast ja umbes 6 kg nisu. Inimorganism lignaane omastada ei suuda, need muundatakse meie seedeelundkonnas elunevate bakterite poolt enterolaktooniks ja enterodiooliks ning seejärel saadetakse maksa.
Lignaanid toimivad elusorganismis hormoonide metabolismi kiirendajatena, vähendavad rakkude insuliiniresistentsust ja vähendavad seega biosaadavate östrogeenide määra ning pikendavad mikroorganismide eluiga, toetades seega terve raku üleelamisvõimet.
Linaseemnetes leiduvad lignaanid mõjutavad osade kasvajarakkude võimet kinnituda teistele rakkudele ja organismis levida, hoiavad ära uute rakuväliste veresoonte tekke ning tõmbavad sellega osadelt kasvajarakkudelt ära verevarustuse, sundides neid apoptoosile. Hormoontundlike kasvajate korral tuleb olla ettevaatlik linataime saaduste toiduks tarvitamisel.[3]
1990. aastatel viidi läbi katse, kus rottidele söödeti päevaratsioonist 5% ulatuses jahvatatud linaseemneid. Tulemusena vähenes neil epiteelkoe vohamine 38–55% ja rakutuuma hälbivus 59–66% jagu. Purustatud linaseemned ja linaseemneõli kahandavad ka olemasolevaid kasvajaid.
Linas leiduvad lignaanid toimivad antioksüdantidena. Rottidega tehtud uurimused on näidanud, et lignaanid vähendavad oluliselt oksüdantiivset stressi ja seega ka diabeedi teket.
Lignaanid läbivad raku membraani ning püüavad sobituda östrogeeniretseptoritega, väikestes kogustes tarbituna kannavad nad elustavalt edasi östrogeeniringlust, suurtes kogustes aga blokeerivad östrogeeniringluse.
Seemnete toiteväärtus ja biokeemiline koostis muuda
| Toitained | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Vesi | 6,96 g |
| Kalorsus | 534 kcal |
| Valgud | 18,29 g |
| Lipiidid | 42,16 g |
| Tuhk | 3,72 g |
| Süsivesikud | 28,88 g |
| Kiudained | 27,3 g |
| Suhkrud | 1,55 g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta | |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 255 mg | |
| Raud (Fe) | 5,73 mg | |
| Magneesium (Mg) | 392 mg | |
| Fosfor (P) | 642 mg | |
| Kaalium (K) | 813 mg | |
| Naatrium (Na) | 30 mg | |
| Tsink (Zn) | 4,34 mg | |
| Vask (Cu) | 1,22 mg | |
| Mangaan (Mn) | 2,48 mg | |
| Seleen (Se) | 25,4 μg | |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| C | 0,6 mg |
| B1 | 1,64 mg |
| B2 | 0,16 mg |
| B3 | 3,08 mg |
| B4 | 78,7 mg |
| B5 | 0,98 mg |
| B6 | 0,47 mg |
| E | 0,31 mg |
| Betaiin | 3,1 mg |
| Folaadid | 87 μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
651 μg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Glutamiinhape | 4,04 g |
| Aspartaamhape | 2,05 g |
| Arginiin | 1,92 g |
| Glütsiin | 1,25 g |
| Leutsiin | 1,24 g |
| Valiin | 1,07 g |
| Seriin | 0,97 g |
| Fenüülalaniin | 0,96 g |
| Alaniin | 0,92 g |
| Isoleutsiin | 0,90 g |
| Lüsiin | 0,86 g |
| Proliin | 0,81 g |
| Treoniin | 0,77 g |
Võimalik toksilisus muuda
Linaseemned sisaldavad (sarnaselt paljude teiste taimedega, näiteks hariliku sibulaga) tsüanogeenseid glükosiide ja nende hüdrolüüsil võib vabaneda toksiline sinihape (HCN).
Arvatakse aga, et ensüüm linamaraas, mis katalüüsib sinihappe vabenemist, inaktiveerub maos kiiresti ja seetõttu hüdrolüüsub tähtsusetu osa tsüanogeensetest glükosiididest ja mürgistustunnuseid pole täheldatud isegi 150–300 grammi peenestatud linaseemnete manustamisel.
Linaseemnete pikemaajalisel manustamisel koguses näiteks 15 grammi 3 korda päevas võib 3–4 nädala jooksul veres ja uriinis ilmneda tiotsüanaatide taseme tõus, mis vastab muutustele suure nikotiinisõltuvusega suitsetaja organismis.[5]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)
- ↑ Flaxseed (linum usitatissimum) – oral, Veebiversioon (vaadatud 11.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2013. Vaadatud 1. augustil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 20.12.2011.
- ↑ Ain Raal, "Farmakognoosia", Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010 lk 69–70
Välislingid muuda
- James A. Duke. Handbook of Energy Crops., unpublished, 1983. Linum_usitatissimum
- Linaseemned
- Linaseemned tõenduspõhise meditsiini kaudu
- Kas linaseemned on siis inimesele mürgised? e-perekool.ee
- Urmas Kokassaar, Söögem linaseemneid! Eesti Loodus 2005/2
- Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 520–521, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2010