Lemsalu kihelkond
(Ümber suunatud leheküljelt Limbaži kihelkond)
Lemsalu kihelkond ehk Limbaži kihelkond (ka Lemsi kihelkond,[1] saksa keeles Kirchspiel Lemsal, läti keeles Limbažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kubermangus Volmari kreisis.
Ajalugu
muudaKihelkond on kujunenud Riia peapiiskoppidele kuulunud Lemsalu piiskopilinnuse juurde. Aastal 1669 eraldus sellest Katriņa kihelkond, ent see liideti aastal 1709 tsaarivõimude poolt taas Lemsaluga. Patronaadiõigus kuulus alates aastast 1621 Riia linna raele.[2] Alates aastast 1889 kuulus õigus Riia linnamõisate valitsusele.
Lemsalu kihelkonna mõisad
muuda- Buddenbrockshof endine rüütlimõis
- Gerķis (Garkisch, ka Gerkes) rüütlimõis, hiljem Riia linnamõis
- Krüdenershof endine rüütlimõis
- Lāde (Ladenhof, varem Namküll) rüütlimõis, hiljem Riia linnamõis
- Lemsalu ehk Limbaži (Pastorat Lemsal) kirikumõis
- Lemsalu ehk Limbaži (Schloß Lemsal) Riia linnamõis
- Nabe (Nabben) rüütlimõis
- Rēza (Resenhof, ka Rösenhof) rüütlimõis, hiljem Riia linnamõis
- Vecķipēni (Alt-Eck, varem Eckenhof) rüütlimõis, hiljem Lemsalu karjamõis
- Viffhusen rüütlimõis, hiljem Lemsalu karjamõis
.jpg)
Viited
muuda- ↑ Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2.
- ↑ http://www.vilkene.lv/par/religija/
Kirjandus
muuda- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 248-249 [1].
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 369 [2].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 157-162 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 100-104 [4].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.