Lemsalu kihelkond

Lemsalu kihelkond ehk Limbaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lemsal, läti keeles Limbažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kubermangus Volmari kreisis.

Lemsalu kihelkond
saksa keeles Kirchspiel Lemsal
läti keeles Limbažu draudzes novads
Kihelkonnakirik: Lemsalu kirik

Lemsalu kirik

Lemsalu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903)

Ajalugu

Kihelkond on kujunenud Riia peapiiskoppidele kuulunud Lemsalu piiskopilinnuse juurde. Aastal 1669 eraldus sellest Katriņa kihelkond, ent see liideti aastal 1709 tsaarivõimude poolt taas Lemsaluga. Patronaadiõigus kuulus alates aastast 1621 Riia linna raele. Alates aastast 1889 kuulus õigus Riia linnamõisate valitsusele.

Volmari kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798)

Lemsalu kihelkonna mõisad

• Buddenbrockshof endine rüütlimõis
• Gerķis (Garkisch, ka Gerkes) rüütlimõis, hiljem Riia linnamõis
• Krüdenershof endine rüütlimõis
• Lāde (Ladenhof, varem Namküll) rüütlimõis, hiljem Riia linnamõis
• Lemsalu ehk Limbaži (Pastorat Lemsal) kirikumõis
• Lemsalu ehk Limbaži (Schloß Lemsal) Riia linnamõis
• Nabe (Nabben) rüütlimõis
• Rēza (Resenhof, ka Rösenhof) rüütlimõis, hiljem Riia linnamõis
• Vecķipēni (Alt-Eck, varem Eckenhof) rüütlimõis, hiljem Lemsalu karjamõis
• Viffhusen rüütlimõis, hiljem Lemsalu karjamõis

Kirjandus

• Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 248-249 [1].
• Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 369 [2].
• Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 157-162 [3].
• Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 100-104 [4].
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.