Lillian Gish
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) |
Lillian Diana Gish (14. oktoober 1893 Springfield, Ohio – 27. veebruar 1993 New York) oli USA teatri- ja filminäitleja,[1] kelle filmikarjäär kestis 75 aastat, alates 1912. aasta lühitummfilmidest kuni 1987. aastani. Gishi kutsuti Ameerika kino esimeseks leediks ja teda peetakse teerajajaks filminäitlemise põhitehnikate alal.[2]
| Lillian Gish | |
|---|---|
 Lillian Gish, 1921 | |
| Sünninimi | Lillian Diana Gish |
| Sündinud |
14. oktoober 1893 Springfield, Ohio, Ameerika Ühendriigid |
| Surnud |
27. veebruar 1993 (99-aastaselt) New York, Ameerika Ühendriigid |
Elu ja karjäär muuda
Gish sündis Ohio osariigis Springfieldis, tema vanemad olid Mary Robinson McConnell (1875–1948) ja James Leigh Gish (1872–1912), kes oli saksa päritolu. Ta oli noorem õde Dorothy, kellest sai ka populaarne filmitäht.
Nende isa hülgas perekonna, nende ema teenis elatist näitlemisega. Vanemaks saades hakkasid õed koos emaga näitlemisega tegelema. Õed külastasid Mary Pickfordi, kes aitas neil saada lepingut American Mutoscope and Biograph Companyga. Nende esimene roll oli D. W. Griffithi lavastatud filmis "An Unseen Enemy" (1912).[3] Lillian mängis paljudes Griffithi kuulsates filmides, sealhulgas filmides "Rahvuse sünd" (1915), "Sallimatus" ("Intolerance"; 1916), "Murtud õied ehk kollane mees ja tüdruk" ("Broken Blossoms or The Yellow Man and the Girl"; 1919), "Teekond itta" ("Way Down East"; 1920) ja "Tormi orvud" ("Orphans of the Storm"; 1921).
Gishid mängisid kahe aasta jooksul rohkem kui 25 Hollywoodi lühifilmis ja nendest sai tummfilmiajastu ühed staarid. 1928. aastal tühistas MGM pärast filmi "The Wind" ebaõnnestumist Lillianiga lepingu. Hiljem on tema rolli selles filmis loetud tema karjääri üheks parimaks.[3] 1930. ja 1940. aastate alguses mängis Gish teatris, kuid tegi hiljem kaasa ka veel mitmes filmis. 1946. aastal sai ta osatäitmise eest filmis "Duel in the Sun" parima naiskõrvalosatäitja Oscari nominatsiooni.[3]
Gish mängis aeg-ajalt filmides kuni elu lõpuni. 1971. aastal sai ta elutöö eest au-Oscari. Tema viimane osatäitmine oli filmis "Augustivaalad" ("The Whales of August"; 1987), kus mängisid teiste seas ka Bette Davis ja Ann Sothern. Gishi esimese ja viimase filmi vahele jäi 75-aastat, millega ta oli mõnda aega Guinnessi rekordite raamatus. Teda kutsuti "Ameerika kino esimeseks leediks". 1999. aastal valis Ameerika Filmiinstituut näitleja naisstaaride edetabelis (AFI's 100 Years...100 Stars) 17. kohale.
Ta sai 8. veebruaril 1960 Hollywoodi kuulsuste alleel aadressile 1720 Vine Street omanimelise tähe.[4]
Gish olnud kunagi abielus ja tal ei olnud lapsi. Ta suri 99-aastaselt südamepuudulikkuse tagajärjel.
Osaline filmograafia muuda
| Aasta | Originaalpealkiri | Eestikeelne pealkiri | Roll |
|---|---|---|---|
| 1912 | "An Unseen Enemy" | ||
| 1914 | "The Quicksands" | "Vesiliiv" | |
| 1915 | "The Birth of a Nation" | "Rahvuse sünd" | Elsie |
| 1916 | "Intolerance" | "Sallimatus" | |
| 1919 | "Broken Blossoms or The Yellow Man and the Girl" | "Murtud õied ehk kollane mees ja tüdruk" | Lucy |
| 1920 | "Way Down East" | "Teekond itta" | Anna Moore |
| 1921 | "Orphans of the Storm" | "Tormiorvud" | Henriette Girard |
| 1923 | "The White Sister" | Angela Chiaromonte | |
| 1926 | "La Bohème " | "Boheem" | Mimi Brodeuse |
| 1926 | "The White Sister" | "Erepunane kirjatäht" | Hester Prynne |
| 1928 | "The Wind" | Letty | |
| 1942 | "Commandos Strike At Dawn" | Proua Bergesen | |
| 1947 | "Duel in the Sun" | Laura Belle McCanles | |
| 1948 | "Portrait of Jennie" | "Jennie portree" | Ema Mary |
| 1955 | "The Night of the Hunter" | "Jahimehe öö" | Rachel Cooper |
| 1958 | "Orders to Kill" | Proua Summers | |
| 1960 | "The Unforgiven" | "Andestuseta" | Mattilda Zachary |
| 1966 | "Follow Me, Boys!" | Hetty Seibert | |
| 1967 | "Warning Shot" | Alice Willows | |
| 1967 | "The Comedians" | Proua Smith | |
| 1978 | "A Wedding" | Nettie Sloan | |
| 1986 | "Sweet Liberty" | Cecelia Burgess | |
| 1987 | "The Whales of August" | "Augustivaalad" | Sarah Webber |
Viited muuda
- ↑ Lillian Gish – North American Theatre Online
- ↑ AFI: 1984 Lillian Gish Tribute. afi.com. Vaadatud 22.1.2017
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Biography". tcm.com. Vaadatud 22.1.2027
- ↑ Lillian Gish. Hollywood Walk of Fame. Vaadatud 22.1.2017
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lillian Gish |
- Lillian Gish andmekogus IMDb (inglise)
