Liivi rand

Liivi rand (liivi keeles Līvõd Rānda, läti keeles Lībiešu krasts) on 1991. aastal Läti valitsuse poolt Kuramaa põhjarannikule loodud kultuurilis-ajalooline ala, millesse kuulub 12 endist liivi küla, milleks on lääne poolt ida poole lugedes Lūž, Pizā, Īra, Ūžkilā, Sīkrõg, Irē, Kūoštrõg, Pitrõg, Sǟnag, Vaid, Kūolka ja Mustānum.

Mõnikord räägitakse Liivi rannast ka kui Kuramaa liivlaste traditsioonilisest asualast, mis oli välja kujunenud 19. sajandi lõpuks. Selle piirkonna hulka kuuluvaks on peetud ka Ventspilsist 20 kilomeetrit põhja pool asuvat Paţikmō küla Lūžist lääne pool, kuigi sealne rahvastik on lätistunud varem kui muude külade rahvas.

Ala administratsiooni ülesanneteks määrati piirkonna teaduslik dokumenteerimine, kinnis- ja vallasasjade säilimise eest hoolitsemine, hoonestuseeskirja järgmise ja maastiku säilimise tagamine, sotsiaalmajandusliku arengu ja keskkonnakaitse seisukohtade väljatöötamisel osalemine, teaduslike, haridus- ja kultuuriürituste korraldamine. Alates 2003. aastast on institutsiooni korduvalt reformitud, millega on kaasnenud riikliku toetuse vähenemine.[1]

Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida- ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid – ida- ja läänemurret. 1920. aastail üritati liivlaste asuala ühendada ühte valda, kuid see plaan ebaõnnestus. Kumbki osa kuulus eraldi valla ja kihelkonna alla. Praegu on ajalooline Liivi ranna territoorium jagatud Ventspilsi, Dundaga ja Roja piirkonna vahel.

Liivi ranna ala kattub osaliselt Slītere rahvuspargi territooriumiga.

Pärast Läti Vabariigi taastamist on Liivi rannast saanud populaarne turismi- ja suvituskoht.

ViitedRedigeeri

  1. Renāte Blumberga. "Liivlased 19–21. sajandil". // Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. Lk 127–153