Liisa Perandi

Eesti kirjanik

Liisa Perandi (neiupõlvenimega Reinvald; 26. märts (vkj)/ 7. aprill 1879 Tarvastu kihelkond, Viljandimaa30. aprill 1946 Roobe küla, Helme vald, Valgamaa[1]) oli eesti ärkamisaegne kirjanik.[2]

Ta sündis Illissa talus, mis oli tema isa talu ja Liisa lapsepõlvekodu.[1] Tema vanemad olid Ann ja Ado Reinvald.[3]

ElukäikRedigeeri

Ta sai alghariduse isatalus, kus teda õpetas lell Jaak.[4] Seejärel õppis ta Lilli Suburgi tütarlastekoolis Viljandis ja Karoliina Tamme käsitöökoolis Narvas.[4]

Aastatel 1895–1890 töötas ta koos oma lellede Jaani ja Jüri Reinvaldiga Narvas Virmalise toimetuses.[1][4] Toimetuses oli ta abitööline, kuid tegi selle kõrvalt kaastööd ajakirjandusele.[1][4]

Ta oli aktiivne seltskonnategelane: esines kõnedega, laulis laulukoorides, mängis teatritükkides.[5] Lisaks asutas ta 30. septembril 1934 Ropka-Soinaste Maanaiste Ühingu, kus oli ise esinaine kuni elukoha vahetuseni.[5][6]

Ta suri 30. aprillil 1946[7] ja maeti 5. mail 1946 Helme kalmistule.[1]

LoomingRedigeeri

Liisa Perandi on kirjutamisel kasutanud pseudonüüme: L.R.; Liisa; Liisa Reinvald.[1] Luuletaja karjääri alustas ta üsna vara, sest tema esimesed luuletused ilmusid juba 1889. aastal, kui ta oli vaid 10-aastane.[5] Kui ta oli 15 aastane, trükiti tema esimene luulekogu, mis kandis pealkirja “Koidu kannid”.[5]

Lisaks on ta avaldanud ka novelle ja novellikogusid: “Kasuõed”, “Mere rannal”, “Nõmme sant”, “Vabanaine” (1925), “Sinimäe Eeva” (1926).[4] Loomingust ei puudu ka näidendid, üks teadaolevatest kannab pealkirja “Miss Vibavere” (1932).[4][8]

Oma 60. sünnipäeva juubelil ütles Perandi, et tahab hakata kirjutama memuaare, kuhu plaanis üles märkida ka oma isa Ado Reinvaldi elust seni ilmumata lugusid ja fakte.[2][4] Raamatu käsikiri valmis 1940. aastal, kuid ei ilmunud Nõukogude okupatsiooni tõttu.[2] Käsikirjas tõi välja mälestusi lapsepõlvest, rääkis põhjalikult oma isast ja suhetest teiste oma aja tuntud tegelastega (näiteks Lydia Koidula, C. R. Jakobson).[2]

Teos avaldati lõpuks 1996. aastal Tallinnas. Teosele “Lauliku tütar. Rida mälestusi lapsepõlvest” on lisanud kommentaarid ja eessõna Endel Priidel.[2]

IsiklikkuRedigeeri

Liisal oli üks vanem ja üks noorem õde, neist vanem õde suri noores keskeas ja noorem õde suri kolmandal elu-aastal.[5][4]

Ta abiellus 1901. aastal näitekirjaniku ja õpetaja Adolf Perandiga.[3] Neil oli kuus last: Karl Heinrich Perandi, Adolf August Perandi, Raoul Johannes Perandi, Alli Amalie Perandi, William Ludvig Perandi ja Ilmar-Raimond Perandi.[7]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Eesti biograafiline andmebaas ISIK". Vaadatud 29.11.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Antikvariaaat. Vanad raamatud". Vaadatud 29.11.2020.
  3. 3,0 3,1 Kleis R (1932). "Eesti avalikud tegelased". Vaadatud 29.11.2020.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 "Postimees". 6. aprill 1939. Vaadatud 29.11.2020.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Päevaleht". 5. aprill 1939. Vaadatud 29.11.2020.
  6. "Postimees". 27. jaanuar 1937. Vaadatud 29.11.2020.
  7. 7,0 7,1 "Geni. Sugupuu". Vaadatud 29.11.2020.
  8. "Eesti rahvusbibliograafia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.12.2020. Vaadatud 29.11.2020.

VälislingidRedigeeri