Ava peamenüü

Juudi kultuuriselts Licht oli Tallinnas 1926. aastal asutatud marksismi-leninismi poliitilist suunda toetav antisionistlik ühiskondlik organisatsioon, mille liikmed (umbes 120 inimest) olid Eestis elavad juudi rahvusest isikud.

Seltsi liikmed tegid koostööd NSV Liidust juhitava Kommunistliku Internatsionaali allorganisatsiooni MOPR-i ehk Rahvusvaheline Revolutsioonivõitlejate Abistamise Organisatsiooni ja Rootsis (Skandinaavia maades) paiknenud EKP KK Organisatsioonilise Bürooga ning levitas kommunistlikku kirjandust.[1]

Poliitiline tegevusRedigeeri

1938. aastal oli Lichti esimeheks Moses Sachs, aseesimeheks pangadirektor Leo Aisenstadt (1912–1975). Selts tegutses Tallinnas Lembitu tänaval Moses Sachsi korteris.

Moses Sachs oli lõpetanud Valga Vene gümnaasiumi ja õppinud seal meistri juures juveliiritööd. Pärast Eesti iseseisvumist kolis ta 1918. aastal elama Tallinna ja töötas suuremas juveelitöökojas. Haaratud marksismi-leninismi ideedest, tellis ta Nõukogude Liidust raamatuid ja ajakirju, ja oli veendunud. et Nõukogude Liit on tööliste paradiis. Teise maailmasõja puhkedes evakueerus ta Nõukogude tagalasse ja poos end 1941. aastal üles, jättes abikaasale ja tütrele kirja, et ei suuda üle elada oma ideede täielikku nurjumist.[2]

Teised juhatuse liikmed olid Siimon Perlman, Siimon Kitt, Sosja Schmotkina, Leo Epstein, Leo Abramovitš, Hans Grabbe (õieti Hasa Hoff), Lazar Vseviov ja Siimon-Ber Strassman.[3] Mitmed Lichti aktivistid sh Moissei Pekker, Siimon Perlman, Lazar Vseviov, Ksenia Aisenstadt, Leo Aisenstadt, Hans Grabbe, Sosja Schmotkina, Jossif Goldman, Viktor Feigin astusid 1936. aastal EKP liikmeiks. Selts trükkis jõuka juudi kaupmehe poja, pangadirektori, Baseli ülikooli lõpetanud Leo Aisenstadti[4] korteris marksistlikku kirjandust ja ajakirja Kommunist. Trükkalid olid Leo Aisenstadti abikaasa Ksenia Aisenstadt ja Lazar Vseviovi abikaasa Sosja Schmotkina.[5]

Suur osa Lichti liikmeid võttis osa 1940. aasta riigipöördest.[6] Riigipöörde järel likvideeris Nõukogude võim juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid, ühingud ja korporatsioonid, tehes seda Lichti esitatud nimekirja alusel. Paljud Lichti liikmed astusid hävituspataljonidesse, kuid eksisteeris koguni omaette juudi hävituspataljon.[7]

ViitedRedigeeri

  1. ENE- Tallinn, 1972, 4. köide, lk 432
  2. Elhonen Saks, Elhonen Saks: “Ühe inimese saatuses peegeldub sageli kogu rahva lugu“, Kultuur ja Elu, 2/2010
  3. Eesti Riigiarhiiv Dokument 2197-2-3-1
  4. Aisenstadtide suguvõsast pärines ka Eesti juutide kultuuromavalitsuse juht Hirsch Aisenstadt, kes astus Grigori Aisenstadti nime all NKVD hävituspataljoni ja represseeriti 1949. aastal.
  5. Kogumik "1940. aasta revolutsioon Eestis", lk 22
  6. ENE- Tallinn, 1972, 4. köide, lk 432
  7. "Metsavennad" Mart Laar, Tallinn 1993, lk 24