Letipea-Mahu

Letipea-Mahu on piirkond Viru-Nigula vallas, mille pindala ulatub kuni 1498 hektarini. Üpriski ulatusliku pindala hulka jääb ka üks kaitseala, nimelt Letipea maastikukaitseala.

Letipea on üheks olulisemaks lindude sulgimis- ja läbirändeaegse peatuspaigana. Läbirändel peatub seal hulgaliselt luiki, hanesid, parte, kaure ja laglesid.

Letipea-Mahu üks suurimaid hääbuva inimtegevusega kohti, paljud sealolevad talud on tänapäeval ainult kasutusel suvilatena.

PinnamoodRedigeeri

Letipea-Mahu on üpriski kivine. Suuremate veetõusudega jäävad madalad heinamaad vee alla ning kõrgematest küngastest moodustuvad väikesed saarekesed. Kunagised rannaäärsed saared, nagu näiteks Kaupsaar, Ulksaar ja Vanatsaar on tänaseks liitunud maismaaga.

AjaluguRedigeeri

Aastasadu on tegeldud Mahu rannas rannakaubandusega, täpsemalt sõbrakaubandusega, kus peamiseks vahetuskaubaks oli sool, vili, kartul ja silgud. 1930ndatel lisandus ka salapiirituse vedu. Mahu sadamas toimusid iga-aastased silgulaadad, mis on hinnatud veel suuremaks, kui olid Rakvere laadad.

VaatamisväärsusedRedigeeri

Letipea-Mahul on üheks suurimaks vaatamisväärsuseks Ehalkivi, mis on Baltimaade suurim rändrahn. Ehalkivi kõrgus ulatub kuni 7,6 meetrini ning selle ümbermõõt kuni 50 meetrini.

Märkimist väärivad veel Mahu ja Letipea majakas.

KirjandusRedigeeri

  • Lääne-Virumaa väärtuslikud maastikud, lk 14–15