Ava peamenüü

Leppeta Brexit on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ilma lahkumislepinguta. EL-i lepingu artikli 50 kohaselt kaotavad Euroopa Liidu lepingud kehtivuse, kui lahkumisleping on ratifitseeritud või kui on möödunud kaks aastat sellest, kui mõni liikmesriik on teatanud oma tahtest lahkuda. Kaheaastast perioodi saab pikendada kõigi liikmesriikide, sealhulgas lahkuda soovivate liikmesriikide ühehäälse nõusolekuga.

Suurbritannia ja EL on lahkumislepingu läbi rääkinud, kuid Ühendkuningriigi alamkoda on kolmel korral hääletanud selle ratifitseerimise vastu. Kavandatav leping sisaldab sätteid, mis käsitlevad kodanike õigusi, piirikorraldust, rahalisi kohustusi ja vaidluste lahendamist.

Kui sellist lepingut Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 nimetatud perioodi lõpus ei ole, kaotavad Suurbritannia ja ülejäänud EL-i vaheliste suhete suhtes kehtivad EL-i seadused ja muud kokkulepped kehtivuse. Lisaks tuleb võib-olla uuesti läbi rääkida Suurbritannia diplomaatilised suhted kolmandate riikidega, mida seni on reguleeritud nende riikidega sõlmitud EL-i lepingutega.

Lühiajaline (90-päevane) piiriülene turismireis jätkub eeldatavalt praeguse seisuga, ehkki lennunduse ajakavade tõttu teatavate ebamugavustega. Kuigi kaubavahetus (kuid mitte teenused) võiks jätkuvalt toimuda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) enamsoodustusreeglite kohaselt, on oodata väljakujunenud kaubavahetuste olulist häirimist ning Suurbritannia ja EL on ette valmistanud lepingud ja (lühiajalised) kokkulepped, eeldatavalt tõsisemate riskide tekkimise puhuks. Operatsioon Yellowhammer on koodnimi, mida Suurbritannia rahandusministeerium kasutab valitsustevahelise tsiviilhädaolukorra planeerimiseks leppeta Brexiti kohta.[1][2]

ViitedRedigeeri

  1. "MoD hosts no-deal planning in bunker". BBC News, 21. märts 2019.
  2. Rowena Mason. "No-deal Brexit: key points of Operation Yellowhammer report". The Guardian, 18. august 2019.