Ava peamenüü

Leo Päi (8. juuli 1920 Tallinn31. juuli 1999 Tartu) oli Eesti arstiteadlane ja reumatoloog.[1]

EluluguRedigeeri

Leo Päi oli advokaadi poeg ja Svetlana Päi abikaasa, Tõnis Päi isa.[1]

Lõpetas 1938 Tallinna Vene Eragümnaasiumi, õppis 1938–40 TÜ loodusteaduskonnas ja 1940–41 arstiteaduskonnas. Oli 1941–45 Nõukogude tagalas. Lõpetas 1950 TÜ arstiteaduskonna, 1955 Leningradi I Meditsiiniinstituudis aspirantuuri, meditsiinikandidaat (1955, samas), väitekiri "Изменения соотношения белковых фракций плазмы крови при крупозной пневмонии", meditsiinidoktor (1968, Kaunase Meditsiiniinstituut), väitekiri "Некоторые вопросы иммунопатологии ревматизма и неспецифического инфекционного полиартрита". Oli 1950–52 Tartu Kliinilise Haigla peaarst, 1955–57 TÜ hospitaalsisehaiguste ja tuberkuloosi kateedri assistent, 1957–62 vanemõpetaja , 1962–69 dotsent, 1970–89 professor, ühtlasi 1962–89 kateedri juhataja, 1990–92 professor-konsultant, 1992–94 sisekliiniku reumatoloogia erakorraline professor, aastast 1994 emeriitprofessor.[1]

TeadustööRedigeeri

Uurinud peamiselt süsteemseid sidekoehaigusi ja reumatoidartriiti. Loonud õpetuse reumatoidartriidist kui tsüklilisest ja faasilisest haigusest. Olnud БСЭ ning ajakirjade Ревматология ja Терапевтический архив toimetuskolleegiumide liige. Euroopa Antireumaatilise Liiga (EULAR) liige (1981–86), Üleliidulise Terapeutide Seltsi juhatuse (1970–80) ja Üleliidulise Reumatoloogia Seltsi juhatuse (aastast 1970) liige, aastast 1991 välis-auliige, Eesti Reumatoloogide Seltsi juhatuse liige (aastast 1970). Eesti NSV Ülemnõukogu mitme koosseisu liige. Eesti NSV teeneline arst (1973). Botkini-nimelise Üleliidulise Terapeutide Ühingu medal (1986). Üle 220 teadustrükise, õppevahendeid.[1]

Leo Päi on Eesti reumatoloogiakoolkonna asutaja.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

TeoseidRedigeeri

  • Kollagenoosidest. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1960) 1
  • Воздеиствие сывороток больных ревматизмом и инфекционным неспецифическим полиартритом на некоторые тканевые культуры (kaasautor L. Priimägi). // Вопр. ревматима (1963) 1
  • Immunopatoloogia ja kliinik. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1970) 5
  • Спорные клинические проблемы иммунологии ревматоидного артрита. // Терапев. архив (1978) 9
  • Основы клинической ревматологии. Tallinn, 1987
  • Πрименение локальной терапии у больных ревматоидным моноартритом (kaasautorid T. Päi, R. Kallikorm). // Терапев. aрхив (1989) 12
  • The influence of previous infection on the course of rheumatoid arthritis (kaasautor S. Päi). // Acta Med. Lit. (1994) 4
  • Reumatoloogia (kaasautor). Tallinn, 1995
  • Correlation of serum IgA rheumatoid factor levels with disease severity in rheumatoid arthritis (kaasautorid S. Päi, R. Birkenfeldt). // Scand. J. Rheumatol. 27 (1998) 4.

KirjandusRedigeeri

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, III, 351
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 114
  • II, 138
  • EE 14, 390–391
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, III, 187, 256, 262, 265, 266, 357
  • Nõukogude Eesti Tervishoid (1970) 5, 377
  • Merila-Lattik, H. Eesti arstid 1947–1997. Tallinn, 1997, 928–929
  • Eesti Arst (1990) 3, 247
  • Пяй Лео Тынисович. // Ревматология (1990) 3, 71
  • TÜ Kliinikum 200, 79, 312–313
  • Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt, 2007, 169, 176, 369, 375, 408.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.