Lehtmets

(Ümber suunatud leheküljelt Lehtpuumets)
 See artikkel räägib lehtpuuenamusega metsast; taimkattevööndi kohta vaata artiklit Lehtmetsavöönd; perekonnanime kohta vaata artiklit Lehtmets (perekonnanimi)

Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud. Lehtmetsad jaotatakse laialehisteks ja kitsalehisteks metsadeks. Lehtmetsad on liigirikkad metsad, seal kasvavad taimed rinnetena viiel tasemel: sammal-taimed, rohttaimed, põõsad, madalamad puud ning kõrgemakasvulised puud.[1] Sega- ja lehtmetsad asuvad peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, Hiinas ning vähemal määral ka Uus-Meremaal. [2] Eestis leidub lehtmetsasid Lõuna-, Kagu- ja Kesk-Eestis, Rapla- ja Läänemaal ning Pandivere kõrgustiku jalamil.[3]

Lehtmets Eestis

Taimestik

muuda

Segametsad on ülemineku ala leht- ja okasmetsade vahel. Peamised puuliigid on kask, haab ning kuusk ja mänd. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, kastan, pähklipuu.[4]Segametsad asenduvad Eestis lõuna pool lehtmetsadega. Lehtmetsas kasvavad suurte lehtedega puud. Need on laialehelised puud. Laialehelised puud vajavad rohkem soojust ja valgust. Euroopas on laialehelistena tuntud pöök, tamm, vaher ja pärn. Põhja-Ameerikas kasvavad laialehelistest puudest suhkruvaher, tamm, saar ja tulbipuu. Aasia lehtmetsad on liigirikkamad kui Euroopa metsad. Seal kasvab üheksa liiki vahtraid, eri liiki pärnasid, saari ja jalakaid.[5]

Loomastik

muuda

Lehtmetsades elavad tüüpilisemad pähklitest, seemnetest, tõrudest toitujad või kõigesööjad. Metsades elavad taimtoidulised loomad, sest neile on seal rohkesti toitu. Taimtoidulised toituvad puulehtedest ja puukoorest, seemnetest, heintaimedest, marjadest. [6] Eesti lehtmetsades elavad taimtoidulised loomad on põder, hirv, metskits, metssiga, jänes, orav. Taimtoidulised loomad on toiduks kiskjatele. Tuntumad kiskjad Eesti lehtmetsades on hunt, rebane ja ilves. Samuti elab selles loodusvööndis ka karu, kes on kõigesööja. Karu toitub marjadest, taimedest, lihast. Põhja-Ameerikas elavad veel skunk, pesukaru ja kobras. Aasias elavad kaeluskaru, vöötorav ja amuuri ehk ussuuri tiiger. [7]

Kliima

muuda

Merelise kliimaga ja on soodne inimeste elupaigaks. Lehtmetsades on selgesti eristatavad neli aastaaega. Lehtmetsas on pehme talv, külmeneb siseosade suunas ning soe suvi, ranniku aladel jahedam. Aastas on lehtmetsa sademete aurumise vahekord tasakaalus. Lehtmetsades ei ole temperatuuri aastased erinevused väga suured.[8]

Lehtmetsade mullad

muuda

Lehtmetsades on viljakad pruunmullad, seal on palju kõdumaterjali iga aastase suure lehemassi tõttu. Lehtmetsade mullas on samuti palju mullaorganisme – kõdundajaid ja lagundajaid. Lisaks on sademete/aurumise vahekord tasakaalus, vesi ei kanna toitaineid sügavale.[9]

Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid

muuda

Lehtmetsavööndis on inimeste eluks soodne kliima ja nii on lehtmetsavöönd inimeste poolt tihedasti asustatud. See on kõige tihedama asustusega loodusvöönd.[10] Lehtmetsavööndi riigid on Eesti, Läti, Saksamaa, Belgia, Poola, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Jaapan, Ameerika Ühendriigid, Kanada jt.

Inimeste tegevus lehtmetsavööndi aladel on juba ammustest aegadest olnud seotud metsaga. Metsa raiutakse kütteks, ehitusmaterjaliks, paberi ja tselluloosi tarbeks. Palju metsa on maha võetud ka põldude rajamiseks, sest metsamullad on viljakad. Puidu rohke kasutamise tõttu on metsad suures osas maha raiutud. Eriti on seda märgata vööndi lõunapoolsemas osas. [11]

Tänapäeval ei ole lehtmetsavööndis inimeste tegevusalad enam nii palju seotud metsaga. Nüüd on sinna rajatud suuri tehaseid. Neis toodetakse mitmesuguseid masinaid, keemiatooteid ja toiduaineid. Paljud inimesed on tegevad põllumajanduses. Põldudel kasvatatakse teravilja, kartulit, köögivilja. Loomadest kasvatatakse veiseid, sigu, lambaid, kanu. Veekogude lähedal tegeletakse kalapüügiga. [12]

Lehtmetsaaladel leidub rikkalikult maavarasid. Neil aladel leidub naftat, maagaasi, kivisütt, mitmesuguseid metallimaake. Seal leidub raua-, vase-, alumiiniumi- ja teiste metallide maaki. [13]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Reet Tuisk, 2009 Haapsalu Gümnaasium
  2. Taskutark.ee, Geograafia 8.kl
  3. Eesti Entsüklopeedia
  4. Helle Anijärv, 2010
  5. Helle Anijärv, 2010
  6. www.opiq.ee/kit/321/chapter/18079.
  7. https://www.opiq.ee/kit/321/chapter/18079.
  8. Helle Anijärv, 2010
  9. Loodusõpetus 8.kl 3 osa
  10. https://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/43b3af18-ce66-4467-9ebd-9a0028a69d24/353b3053-87a9-4bae-b884-26e052eb576e/29b29008-4e51-4a8c-abe1-3486c50d1bc4[alaline kõdulink].
  11. https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/43b3af18-ce66-4467-9ebd-9a0028a69d24/353b3053-87a9-4bae-b884-26e052eb576e/29b29008-4e51-4a8c-abe1-3486c50d1bc4.
  12. https://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/43b3af18-ce66-4467-9ebd-9a0028a69d24/353b3053-87a9-4bae-b884-26e052eb576e/29b29008-4e51-4a8c-abe1-3486c50d1bc4[alaline kõdulink].
  13. https://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/43b3af18-ce66-4467-9ebd-9a0028a69d24/353b3053-87a9-4bae-b884-26e052eb576e/29b29008-4e51-4a8c-abe1-3486c50d1bc4[alaline kõdulink].
  14. "Файл:Ulmus glabra. Arboretum. Horki, Belarus.png — Вікіпедыя". commons.wikimedia.org (valgevene). Vaadatud 1. mail 2023.