Legnano lahing (ooper)

"Legnano lahing" (originaalis La Battaglia di Legnano) on Giuseppe Verdi ooper (tragedia lirica) neljas vaatuses Salvadore Cammarano libretole Joseph Méry näidendi "La bataille de Toulouse" (1828) järgi. Esmaettekanne toimus 17. jaanuaril 1849 Rooma Teatro Argentinas.

Tugevalt natsionalistlik teos. Verdi väljendas sellega oma poolehoidu vabadusliikumisele Risorgimento. Ooperi väljatuleku ajal peeti parajasti ägedat võitlust austerlaste Lombardiast väljatõrjumiseks. Esietendus toimus vaid 13 päeva enne Rooma Vabariigi ametlikku väljakuulutamist veebruaris 1849. Publik oli ooperist nii vaimustuses, et kogu kolmas vaatus tuli kordamisele. Kui 3. juulil 1849 Hispaania ja Prantsuse vägede invasiooni tagajärjel Rooma Vabariik lühiajaliselt likvideerus ning austerlased võtsid taas Põhja-Itaalia oma valitsemise alla, algas Risorgimento aeg. Tsensorite survel tuli muuta ooperi toimumise kohta, aega ja tegelasi. Ooper faabula kanti üle Hispaaniasse Philip II (hispaania keeles Felipe II) aega ja sündmustik pandi käsitlema hollandlaste mässu Barbarossat asendanud Alba hertsogi vastu. Pärast neid muudatusi lubati ooperit mängida pealkirja "L’assedio di Arlem" all. Verdi kaalus korduvalt ooperi faabula täielikku muutmist ja tahtis tellida ka uue libreto, kuid lõpuks loobus sellest mõttest. Kui 1861. aastal loodi Itaalia kuningriik, siis võis ooperit esitada originaalvariandis. "La battaglia di Legnano" oli veel mõnda aega populaarne, kuid vajus siis aastakümneteks unustusse, nagu paljud Verdi varasema loominguperioodi teosed. Milano La Scala kandis ooperi küll ette 1916. aastal, kuid seejärel oli taas pikem paus.

Teos avastati laialdasemalt alles 20. sajandi keskel, kui algas kogu Verdi ooperiloomingu renessanss. Itaalias lavastati ooper Firenzes ja Veneetsias 1959, Milanos 1961, Triestes 1963 ja Roomas 1983. aastal. Väljaspool Itaaliat esitati teos esimest korda alles 1960 Londonis ja 1976 New Yorgis. Ooper ei kuulu juhtivate ooperiteatrite püsirepertuaari ning seda esitatakse tänapäeval harva. Eestis pole seda ooperit lavastatud.

Rollid ja esitajad

Rollide esmaesitajad

• Filippo Colini (Rolando),
• Teresa de Giuli-Borsi (Lida),
• Gaetano Fraschini (Arrigo),
• Lodovico Butia (Marcovaldo),
• Pietro Sottovia (Federico Barbarossa),
• Vincenza Marchesi (Imelda).

Dirigeeris Emilio Angelini. Verdi mängis orkestris klavessiini.

Tegelaskujud

• Federico Barbarossa (bass),
• Arrigo (ten),
• Lida (sopran),
• Rolando (bar),
• Imelda (metsosopran),
• Morcovaldo (bariton),
• Milano I konsul (bass),
• Milano II konsul (bass),
• Como linnapea (bariton).

Faabuala

Tegevus toimub Milanos ja Comos ning kirjeldab Saksa-Rooma keisri ja Saksa kuninga Friedrich Barbarossa 29. mail 1176 toimunud lahingut Lombardia Liigaga. Arrigo tuleb vigastatuna sõjast ja leiab, et tema armastatu Lida on abiellunud Milano armee kapteni Rolandoga. Federico (Friedrich) vallutab Itaalia. Arrigo ühineb Surmarüütlitega, kes tõotavad Milanot viimse veretilgani kaitsta. Lida püüab Arrigo kindlasse surma minekut takistada. Rolando saab teada, et Lida on Arrigole truudust vandunud. Ta satub peale nende kohtumisele ning nõuab oma naist truudusetuses süüdistades, et Arrigo läheks kodumaad kaitsma. Lombardlased võidavad lahingu. Arrigo tapab Federico, saades ise raskelt haavata. Ta kinnitab Rodrigole, et Lida pole teda petnud, ning sureb sõbra kätel kangelasena.

Peamised muusikalood

• Arrigo kavatiin „La pia materna mano”;
• koorid „Viva Italia! Saceo un patto” ja „Plaude all’arrivo Milan dei forti”;
• Lida, Marcovaldo, Imelda ja koori stretta „A frenarti, o cor”;
• Arrigo aaria kooriga „Giuriam d’Italia”;
• Rolando ja Lida duett „Digli ch’è sangue italico”;
• Lida ja Imelda palvus „Deus meus, pone illos ut rotam”;
• Arrigo. Lida ja Rolando tertsett kooriga “Per la salvata Italia”.

Allikad

• Osborne, Charles, The Complete Opera of Verdi, New York, 1969;
• Made, Tiit, Ooperimaailm, II köide, Tallinn, 2012.