Lausekujund ehk lausefiguur on sihipäraselt taotletud eriline lauseehitus või -tähendus stiilivõttena, näiteks kirjanduses.

Lausekujund on sõna või fraas, mille tähendus on suurem kui sõnasõnaline tähendus. See võib olla metafoor või võrdlus, mis on tehtud enam mõiste selgitamise jaoks. Või see võib olla alliteratsiooni kordus või hüperbooli liialdus, mis edendab rõhutust või efekti.

Retooriline küsimus muuda

Küsimuse vormis esitatud kinnitava või eitava sisuga lause, nt Kas olen hull? Ei, tõesti mitte? Retooriline küsimus on küsimus, mis ei ole küsitud, et võtta vastu vastust publikutest või lugejatest. See on lihtsalt püstitatud erilise rõhutamise jaoks. Mõnikord retoorilised küsimused võivad olla avatud, aga teisel ajal kõnelejal on võimalus anda vastust. Teisel juhtumil vastuse puudus publikutest on oodatud. Retooriline pöördumine on tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole, nt Mis mulle jutustad koidikutuul?

Kordus muuda

Korduvad ühesuguse sisu, rütmi või vormiga sõnad või laused.

Antitees muuda

Antitees on grammatiline termin, mida kasutatakse kahes tähenduses. Antitees– kahe vastandliku mõiste vastandamine, nt Kuningas on surnud! Elagu kuningas! Antitees– kahe vastandliku mõiste vastandamine, nt Kuningas on surnud! Elagu kuningas! Antitees sõna otseses mõttes on vastand. See on tavaliselt vastand avaldusele, mõistele või ideele. Kirjanduslikkus analüüsis antitees on avalduse paar või pildid millisel üks on vastand teisele. Paar on kirjutatud sarnasega grammatilisega struktuuriga, mis näitab rohkem kontrasti. Antiteesi kasutatakse mõiste, idee või lõpetuse rõhutamisel. Antitees - vastuseade, nt Sa kõige armsam mulle ja siiski vihkan sind.

Ellips muuda

Ellips on mõne sõna ärajätmine lausest (tavaliselt alus või öeldis), nt Kes ees, see mees. Ellips on grammatiline termin, mida kasutatakse kahes tähenduses. 1. Kui see on kirjutatud sümbol, mis ilmub nagu mõttepunktide järjend (tavaliselt kolm). Nad saavad näitama, et selle sõnade või lausete osad on jätnud vahele. Nad on nimetatud ellipsi punktiks. 2. Ellipsi kasutamine võib olla rohkem stiilsed. See on nii, kui sõna või fraas on kadunud või jätnud vahele lausest. Sõnad võivad olla jätnud vahele kui see on vajalik lause korrektseks muutumiseks, aga need ei ole vajalikud lugejatele täielikku lause tähenduse aru saamise jaoks. Sa saad ka suurendada seda konteksti, kui sa kirjutad ja tahad jäta vahele suured ajavahemikke. See ellipsi kasutamine lubada autoritele lugu edasi kirjutama takerdumiseta ebavajalikku detailides. Inversioon– ebatavaline sõnajärjestus lauses.

Allegooria muuda

Allegooria on mõistukõne, nt Meie juhiks on Peata Kana. Allegooria on lugu sees lugu. Siin on „pinna lugu” ja teine lugu peidetud all. Näiteks pinna lugu võib jutustada kahest naabrist, kes viskavad kivid üksteise kodule vastastikku, aga peidetud lugu võib jutustada sõjast kahe riikide vahel. Mingid allegooriad on väga peened, kui teised (nagu kivide viskamise näitel) võivad olla silmnähtavam. Paljudes allegoorias peitud loos on võimalus tegeleda poliitikutega, religiooniga või moraalsusega – subjektide kompleks, mida on raske otseselt aru saada. Paljud autoorid leiavad seda lihtsam aru saada neid küsimusi allegooriaks tõlkemisel, mis on lihtsam aru saamiseks (ja lõbusam lugemiseks) kui tihedad filosoofilised argumendid.

Iroonia muuda

Iroonias väljendatakse jaatusega eitust ja vastupidi, nt Oled sina alles aga tubli! Iroonia on juhtum, kus on 2 vasturääkivaid tähendusi samas situatsioonis, sündmuses, pildis, lauses, fraasis või loos. Paljudes juhtudes see on viidatud erinevusele ootuse ja reaalsuse vahel. Näiteks, kui sa mined vaatamisväärsuste vaatamisele ükskõik kus tänapäeva maailmas, sa saad näha inimeste rahvamasse, kes on väga hõivatud enese pildistamisse oma mobiiltelefoniga vaatepildi ees, mida nad tulid vaatama oma silmaga. See on irooniline, just, situatsiooni iroonia. Sellel situatsioonil on kaks vastakaid ootusi: (1) hakkama vaatama vaatepilti ja tõestada, et sa olid seal (2) mitte nautida asjaga sa tulid vaatama. Irooniat tavaliselt kasutatakse kritilise või humoorika efekti jaoks kirjandusel, muusikas, kunstis ja filmis (või tundis). Vestlusel inimesed tihti kasutavad suulise iroonia huumorit, kiindumise või emotsiooni väljendamiseks ütlemisel vastandi kelle kes tahab tunnustada irooniat. „Ma vihkan sind” ,võib tähendada,”Ma armastan sind”, aga kui inimene kellega sa räägid juba teab seda. See definitsioon on seotud esimesega (sest et me ootame inimeste sõnad tähenduse peegeldamise jaoks) ja paljudes juhtudes see võib olla läbimõeldud sarkasmi vorm.

Paradoks muuda

Paradoks on vasturääkivus nii sõnades kui mõtetes. Elu on selleks liiga tõsine asi, et sellest tõsiselt rääkida. Paradoks on avaldus, mis on iseendale vastu või mis peab olla tõene ja ebatõene samal ajal. Paradoksid on loogikas veidrused, mis näitavad kuidas sinu mõtlemine mõnikord läheb nässu isegi siis, kui me kasutame täielikult loogilist arutluskäiku selle jaoks.

Allikad muuda

1. Lausekujundud vormid[1]

2. Kõne ja lausekujundud [2]

Viited muuda

  1. Miksike. "Lausekujundud". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2008.
  2. Eesti sõnavara. "Kõne ja lausekujundid". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2017.