Laukuva
Laukuva on alev Leedus Šilalė rajoonis, Laukuva valla halduskeskus.
| Laukuva | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
|
| |||||||
| Elanikke | 1140 (2010) | ||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid | 55° 37′ N, 22° 14′ E | ||||||
  | |||||||
Alevi põhiplaan pärineb XVII sajandist. Vaatamisväärsusteks on 1856. aastal ehitatud kirik ja XVIII sajandil ehitatud kabel Laukuva kalmistul.
Alevis on raamatukogu ja kultuurimaja, haridust annavad gümnaasium ja spordikool.
Laukuvas asub ka meteoroloogiajaam, mille mõõtmiste põhjal on Laukuvas Leedu kõige madalam juuli keskmine temperatuur (16,4 °C). [1] 1931. aastal registreeriti seal Leedu kõigi aegade kõige paksem lumikate (94 cm). 2002. aastal registreeriti seal Leedu põuarekord (kuu jooksul oli seal sademete hulk 0,0 mm).
Ajalugu muuda
Laukuvat on esmamainitud 1253. aastal Mindaugase lepingus ristirüütlitega. 1254. aastal on esimest korda mainitud sealset Treigiai linnamäge. Samal aastal andis Mindaugas poole Laukuvast piiskop Kristijonasele.
1594. aastal on esmamainitud sealset mõisa. 1624. aastal püstitati sinna esimene kirik. 1655. aastal sai Laukuvast alev.
1667. aastal põles Laukuva maha, tulekahjud laastasid alevit veel aastail 1701, 1829, 1858, 1911 ja 1928. 1778. aastal sai Laukuva õiguse igal nädalal turgu pidada, ka võis seal pidada kaks korda aastas laata. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimi Лавковъ.[2]
Pärast Leedu iseseisvumist oli alevis kaks meiereid, kaks tuulikut, 11 poodi. 1941. aastal viidi Laukuva juudid Telšiaisse, kus nad hukati. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid alevi ümbruses Leedu metsavennad. Nõukogude ajal oli alevis kohaliku kolhoosi keskus. 2010. aastal püstitati alevisse Leedu esimene meteoroloogiline radar.
Pilte muuda
-
Laukuva radar -
Laukuva kirik -
Laukuva
Tuntud elanikke muuda
- Antanas Rubšys – Leedu vaimulik
Viited muuda
Välislingid muuda
Laukuva – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Alev portaalis vietoves.Lt
- Monograafia alevi kohta (leedu keeles)