Laskesuusatamine olümpiamängudel

Olümpiarõngad
Laskesuusatamine

Laskesuusatamine on taliolümpiamängudel alates 1960. aasta taliolümpiamängudel Squaw Valleys, kus mehed võistlesid 20 km individuaaldistantsil . Enne seda on taliolümpiamängude kavas mitu korda olnud laskesuusatamise eelkäija patrullsuusatamine.

1968. aasta taliolümpiamängudel Grenoble'is oli esimest korda kavas meeste 4 × 7,5 km teatevõistlus, millele järgnes 10 km sprindivõistlus Lake Placidis 1980. aasta taliolümpiamängudel. 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is, osalesid esimest korda naised 15 km individuaaldistantsil, 3 × 7,5 km teatevõistluses (4 × 7,5 km ajavahemikul 1994–2002 ja 4 × 6 km 2006. aastal) ning 7,5 km sprindivõistluses. 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys lisati taliolümpiamängude programmi jälitussõit (meestel 12,5 km ja naistel 10 km). Jälgitussõitu kvalifitseeruvad sprindivõistluse 60 parimat finišeerijat (meestel 10 km ja naistel 7,5 km). Sprindivõistluse võitja alustab võistlust, millele järgneb järgmine laskesuusataja sama ajavahega, mis ta kaotas sprindivõistluses võitjale. Torinos 2006. aasta taliolümpiamängudel viidi esimest korda läbi ühisstardigavõistlus (meestel 15 km ja naistel 12,5 km), kus 30 parimat varasemate startide põhjal välja valitud sportlast startisid koos. 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis lisandus 2x6+2x7,5 km segateatesõit (kaks naist ja kaks meest). Seega on tänapäeval OM-il kavas kokku 5 sõitu meestele ja 5 sõitu naistele ning segateatevõistlus.

Kõige edukam laskesuusataja on olnud norralane Ole Einar Bjørndalen, kes on kaheksa korda tulnud olümpiavõitjaks.

Vaata kaRedigeeri