Lapmežciemsi vald

Lapmežciemsi vald (läti keeles Lapmežciema pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas Liivi lahe kaldal. Vald piirneb Jūrmalaga ning sama piirkonna Engure ja Smārde vallaga.

Lapmežciemsi vald
läti Lapmežciema pagasts
Vapp
Pindala: 49 km²
Elanikke: 2209 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 45,1 in/km²
Keskus: Lapmežciems
Valla maastik

Valla pindala on 49 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2343 inimest.[2] Valla keskus on Lapmežciemsi küla, vallamaja asub aadressil Liepu iela 2. Vallavanem on Laura Šmite.[3]

Ajalugu

muuda

Kuni aastani 1945 kuulusid Lapmežciemsi valla maad Sloka valda, seejärel aastani 1949 Sala valda. Aastal 1945 moodustati Sala vallas Lapmežciemsi ja Sala külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1962 liideti Lapmežciemsi külanõukoguga osa Sala külanõukogust. Aastal 1990 moodustati Lapmežciemsi külanõukogust Lapmežciemsi vald.[4] Aastal 2006 moodustati vallast Lapmežciemsi piirkond. 2009. aastast kuulus vald Engure piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Tukumsi piirkonnaga.

Loodus

muuda

Vald asub Liivi lahe kaldal. Suurim jõgi on Slocene. Vallas asuvad 60,3 ha suurune Valgumsi järv, 4,6 ha suurune Kugrainis, 25,3 ha suurune Dūņieris, 1,8 ha suurune Aklais ezers ja läänepiiril osaliselt ka 11,28 km² suurune Kaņieris.

Looduskaitse all on Kupla mänd, Mikrostāvlaukumi mänd, Baloži hiidmänd, mänd nimega Ragaciemsi metsa okslik, Antiņciemsi mikrohoiuala tamm, Ragaciemsi näituseväljaku männid, Lejasveteri mänd, Väävlitiigid ja Bigaunciemsi mänd ehk Mõõdumänd, lisaks kasvavad vallas mõned nimetud looduskaitsealused põlispuud. Valla maad jäävad täielikult Ķemeri rahvusparki. Valla rannik jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[5]

Kaitstavad objektid

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Siliņupe asulakoht ja Kaņierise linnamägi.[6] Kohaliku kaitse all on Lapmežciemsi väljak viie võrgukuuriga, Paugase keskaegne kalmistu ja Soome jäägrite lahingupaik.[7]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 2047 lätlast, 186 venelast, 21 valgevenelast, 16 ukrainlast, 20 poolakat ja 22 leedulast.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Antiņciems mazciems 21 (2020)
Bigauņciems vidējciems 458 (2020)
Čaukciems mazciems 6 (2020)
Lapmežciems lielciems 1305 (2020)
Ragaciems lielciems 566 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Engures novads (vaadatud 24.02 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2019. Vaadatud 24. veebruaril 2019.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2019. Vaadatud 24. veebruaril 2019.
  7. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2019. Vaadatud 24. veebruaril 2019.
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda