Lapės on alev Leedus Kaunase rajoonis, Lapėse valla halduskeskus. Alev asub Nerise jõe kallastel. Alevis on põhikool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on sealne aastal 1639 valminud renessansskirik ja mõisakompleks.

Lapės

leedu Lapės
poola Łopie
Lapėse vallavalitsus
Vapp
Lapėse vapp

Elanikke 1218 (2011)[1]

Koordinaadid 54° 59′ N, 24° 1′ E
Lapės (Leedu)
Lapės

Alevis kasvatatakse juurvilja ja sigu, seal töödeldakse ka puitu ja valmistatakse plastbasseine. Alevi serval on karjäär, kust kaevandatakse savi. Varem asus seal ka Leedu televisiooni translatsioonimast.

Alevi nimi tähendab tõlkes rebaseid.

Ajalugu muuda

Sealset mõisa on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1567. Aastal 1591 sai selle omanikuks Severinas Bonaras. XVII sajandil olid mõisa omanikeks Valatkevičid, kes lasid sinna ehitada ka kiriku. Algul oli see kohaliku kihelkonna keskus, aga aastast 1731 sai sellest Karmėlava kihelkonda kuuluv kabel. Aastal, mil kirik valmis, sai mõisa omanikuks aga Jonas Alfonsas Liackis, kes rajas mõisa peahoone.[2]

Sealse mõisa ja selle juures oleva küla omanikud vahetusid kiiresti – nende seas olid Chelkovskid, Tyszkiewiczid, Čackid, Ratautased ja Sakalauskased. Aastal 1893 sai Lapėse kirikust taas kihelkonnakirik. Aastal 1898 see renoveeriti.

Esimese maailmasõja järel sai sealse mõisa omanikuks Antanas Merkys. Aastal 1920 olid 55% sealsetest elanikest poolakad.[3] Aastal 1926 oli külas 4604 elanikku, neist 4144 olid poolakad, 267 venelased ja 138 leedulased, lisaks elas seal veel 28 juuti ja 27 sakslast.[4] 1930. aastatel rajati sinna põllumajandusühistu ja krediidiühistu. Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad. Nõukogude võimud küüditasid üheksa sealset elanikku. Nõukogude ajal oli Lapės kohaliku sovhoosi keskasula.[5] Sealse mõisa peahoone põles aastal 1985 maha.

Viited muuda

  1. [1]
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 21. augustil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. K. Buchowski, Polacy w niepodległym państwie litewskim, 1918–1940, Instytut Historii Uniwersytetu w Białymstoku, 1999, p. 22.
  4. Statystyka narodowościowa Litwy Kowieńskiej na podstawie danych głosowania do Sejmów. Opracowana według urzędowych danych statystyki wyborczej przez Centralny Polski Komitet Wyborczy, Drukarnia "Prima" ; S-Ka "Omega", Kowno, 1926.
  5. Kazys Misius. Lapės. Visuotinė lietuvių enciklopedija, T. XI (Kremacija-Lenzo taisyklė). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2007. 523 lk.

Välislingid muuda