Laotur

Laotur (ka viimistlusmasin, asfaldi viimistleja, laotusmasin) on ehitustehnika, mida kasutatakse asfaldi paigaldamiseks teedele, sildadele, parklatesse ja teistesse taolistesse kohtadesse. Masin laotab asfaldi ühtlase kihina ning eeltihendab selle. Lõpptihendamine toimub asfaldirullidega.

Ajalugu muuda

Asfaldilaoturi töötas välja ettevõte Barber Greene Co., kes algselt valmistas materjalide käitlemise süsteeme. 1929. aastal pöördus Chicago katselabor nende poole, et proovida nende masinat asfaltteede ehitusel. Sellest ei sündinud edasist koostööd, kuid Barber Green töötas tolle aja betoonilaoturi põhjal välja masina, mis segas ja laotas betooni samal ajal. See seade ei olnud aga piisavalt efektiivne ning segamine ning laotamine eraldati ning sealt sai alguse tänapäevane laotur. 1993. aastal leiutati laotur, mis koos tihendajaga saavutas ühtlase materjalikihi tiheduse ja paksuse. Harry Barber esitas patenditaotluse „Teede laotamise masin“ 10. aprillil 1936. aastal ja USA patendi 2,138,828 sai ta 6. detsembril 1938. Barber Greene Co. laoturi põhiomadused on olnud aluseks kõigile edasistele laoturitele, eelkõige on tehtud muutusi masina paremaks juhtimiseks.

Kasutamine muuda

Asfalt pannakse laoturi punkrisse kallurautodega või tõstetakse sinna kopa abil. Konveierlint viib asfaldi punkrist teoni. Tigu paigutab materjali siluri ette. Silur laotab materjali õiges laiuses teele ning eeltihendab materjali.

Laoturi taha peab jääma ühtlane sile pind. Selleks, et pind oleks sile, kasutatakse vabalt rippuvat plaati. See asub pika hõlma otsas, et vähendada aluspinna ebatasasuset tulenevat mõju laotavale kihile. Laotatava kihi paksust reguleerivad mitmed tegurid, sealhulgas tasanduskihi rünnakunurk, kaal ja vibratsioon kihile, materjalijuht ja pukseerimisjõud.

Teede kõrgkvaliteedi tagamiseks kasutavad tänapäevased tipptasemel laoturid automaatseid tasanduskihi juhtimisseadiseid, mis reguleerivad tasanduskihi rünnakunurka tasemeandurilt kogutud teabe põhjal. Lisa juhtseadmeid kasutatakse, et laotatud kihil oleks õige kalle, hari või viraaž.

Sileda pinna saamiseks peab laotur liikuma ühtlase kiirusega ja ning pideva materjali varuga. Materjali koguse suurendamine ning laoturi kiiruse tõstmine suurendab laotatava kihi paksust, mille tulemusena on materjali kulu suurem. Vastupidine efekt on siis, kui on materjaline vähene kogus ning laoturi kiirus on väike.

Vajadus pideva liikumise ja materjalivarustuse järele on üks põhjus, miks materjali kallatakse laoturisse laotamise ajal. Materjali pidev pealevool tagab selle pideva olemasolu ja see võimaldab tagada parema kvaliteedi laotatud pinnale. Kui laoturi punkri täitmiseks kasutatakse kallureid, siis võib see puute ajal laoturiga põhjustada kiiruse muutumist ning tasanduskihi kõrgust.

Betooni laotamine muuda

Suured kiirteed on sageli betoonkattega ja selleks kasutatakse jooksvat laotamist. Veoautod kallutavad eelnevalt valmis segatud betooni koormaid selle masina ette ning seejärel laotab laotur selle betooni jooksvalt ja tasandab selle ühtlaselt.

Vaata ka muuda

Viited muuda

"History of Asphalt Pavers".(Vaadatud 11.11.2020)
Heide, Lance. "History of the Asphalt Paver" (Vaadatud 11.11.2020)
Barber, Harry H. "Machine for and process of laying roads" (Vaadatud 11.11.2020)
"Asphakt Paver" (Vaadatud 23.03.2021)
"Certified Technician Program Training Manual for Hot Mix Asphalt Paving" (Vaadatud 23.03.2021)
"STANDARD SPECIFICATIONS FOR CONSTRUCTION AND MAINTENANCE OF HIGHWAYS, STREETS, AND BRIDGES" (Vaadatud 23.03.2021)