Ava peamenüü

Laiskus on inimese enda või teiste poolt antud (negatiivne) hinnang inimese tegevusetusele või ebapiisavale tegevusele. Psühholoogias peetakse laiskust pigem harjumuseks, kui haiguse tunnuseks. Laiskus võib peegeldada inimese enesekindluse puudumist, teiste positiivse tunnustamise puudumist, vähese enesekindluse tagajärjel tekkinud enesedistsipliini puudumist või huvi puudumist tegevuse vastu või usu puudumist tegevuse efektiivsusesse.[1]

Vanad eestlased laiskuse kohtaRedigeeri

Eestlastel on laiskuse kohta erinevaid vanasõnu

  • Laiskus ei ole kuskilt päralt
  • Laiskus on kuradi peapadi
  • Laiskus on kõige paha asja juur
  • Laiskus on kõige kurja hakatus
  • Laiskus on patu nakatus
  • Enne surma sured laiskuse pärast
  • Inemine lätt ilma tüüta hukka kui liha ilma soolata
  • Seisev vesi läheb haisema
  • Kõnts tõuseb seisva vee peale
  • Jooksvas vees ei seisa putukad
  • Kui ma puhkan, siis ma ruostedan
  • Sii raud, mes käsil käib, ei ruasseta ilman
  • Künniraud ei rosteta
  • Kes virga vilja ära sööb, kui laisku maa peal ei ole
  • Kes virga viisuräti kand, kui laisku seän ei ole
  • Kust virku muidu ära tuntas, ku laisku ei ole
  • Magajal vähem pattu
  • Laisal iks lag'a õnn
  • Laisal on alati õnne
  • Laisk koer, hea õnn
  • Magajale kassile jookseb hiir suhu
  • Küll hilläk hindä ravitsõs, tuhnäk uma pää toit
  • Küll laisk kah oma latse toit, hillak endä elätes
  • Tasane pea toidab, hilluke pere elatab
  • Ega laisku ei külvetä ega küntä, nemä kasvava esi
  • Kiegi ei õle sündind laisk, vaid isehakkand
  • Harinu laisk iks paranes ärä, luudu laisk ei enämb
  • Kes elades laisk, see surres laisk
  • Mis vorst on, see vorstiks jääb

ViitedRedigeeri

  1. "Laziness: Fact or Fiction?". Vaadatud 23.11.2016.