Laiarööpmeline soomusrong nr. 6

Laiarööpmeline soomusrong nr. 6 oli Eesti laiarööpmeline soomusrong Eesti Vabadussõjas.

Laiarööpmeline soomusrong nr. 6
Laiarööpmeline soomusrong nr. 6 sügisel 1919. Esiplaanil suurtükivagun Rummu Jüri
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti Rahvavägi
Haru soomusvägi,
Osa Soomusrongide divisjon/diviis
Tähtpäevad 12. augustil 1919
Lahingud

Eesti Vabadussõda

Ülemad
Võtmeisikud Leitnant Nikolai Kivi

Soomusrong asutati rindel 12. augustil 1919.

Soomusrongi juhid

muuda

Soomusrongi koosseis

muuda

Laiarööpmelise soomusrongi nr. 6 koosseisus olid:

Suurtükiplatvormid[1]
 
Laiarööpmelise soomusrongi nr 6 suurtükiplatvorm "Leitnant Sabolotnõi Kartetsch" Vabadussõja ajal Valga jaamas (sügis 1919).
kuulipildujavagunid,
dessantvagunid.

Vabadussõja lõpul oli rongil rivis 9 ohvitseri, 140 tääki, 10 raskekuulipildujat, 2 kergekuulipildujat ja 4 suurtükki.[7]

Tegevus Vabadussõjas

muuda
 
Laiarööpmelise soomusrongi nr 6 kuulipildurid Karula jaamas kuulipildujaid puhastamas (1920)
 
Leitnant Nikolai Kivi, laiarööpmelise soomusrongi nr 6 ülem Eesti Vabadussõjas

11. oktoobril 1919 alustasid Kalevlaste Maleva ja Soomusrongide Diviisi tagavarapataljon laiarööpmeliste soomusrongide nr 4, 5 ja 6 toetusel pealetungi Pihkva sihis. Ülesandeks nähti ette "vaenlast tema praegustest seisukohtadest välja lüüa ja teda üle Velikaja visata ja peale selle endisele liinile tagasi tulla". Operatsioon õnnestus täielikult. Vaenlase kaitsepositsioon murti laial rindel läbi ja vallutati rida külasid. Soomusrongide edasiliikumine oli aga takistatud põhjalikult purustatud raudtee tõttu, mille parandamine võttis aega.[8]

5. novembril 1919 alustasid 2. diviisi 6. ja 7. polk, Katšanovi üksik pataljon, Soomusrongide diviisi kuuluv Kalevlaste Maleva ja diviisi tagavarapataljon soomusrongide nr. 2, 4, 5 ja 6 toetusel uut pealetungi, mis arenes üldiselt edukalt.[9]

Detsembrikuu keskel anti 3. diviisi rinne üle lätlastele. Laiarööpmelise soomusrongi nr 6, mis leitnant Kivi juhatusel kaitses RamotskojePõtalovo raudtee suunda Kuprova jaama juures, vahetas välja Läti soomusrong.[10]

Laiarööpmelise soomusrongi nr. 6 võitlejatest langesid Vabadussõjas reamehed Karl Käärik (17.10.1919) ja August Mihkelstein (19.10.1919).[11] Vabadusristi II liigi 3. järguga autasustati reamees Kristjan Põhakot.[12]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Õun, Noormets, Pihlak, lk 15
  2. Õun, Noormets, Pihlak, lk 43
  3. Õun, Noormets, Pihlak, lk 67
  4. Õun, Noormets, Pihlak, lk 68
  5. Õun, Noormets, Pihlak, lk 112
  6. Õun, Noormets, Pihlak, lk 69
  7. Õun, Noormets, Pihlak, lk 16
  8. Eesti Vabadussõda, lk 322
  9. Eesti Vabadussõda, lk 332
  10. Eesti Vabadussõda, lk 339
  11. Villemi, lk 1338
  12. Villemi, lk 1345

Kirjandus

muuda
  • Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak (2003). Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel
  • Vabadussõja Ajaloo Komitee (1939/1997). Eesti Vabadussõda 1918–1920. 2. Tallinn: Mats
  • Paul Villemi. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Sõdur. 1928, nr 48/49