Laiarööpmeline soomusrong nr. 6
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2022) |
Laiarööpmeline soomusrong nr. 6 oli Eesti laiarööpmeline soomusrong Eesti Vabadussõjas.
| Laiarööpmeline soomusrong nr. 6 | |
|---|---|
 Laiarööpmeline soomusrong nr. 6 sügisel 1919. Esiplaanil suurtükivagun Rummu Jüri | |
| Riik |
 Eesti Vabariik |
| Kuuluvus | Eesti Rahvavägi |
| Haru | soomusvägi, |
| Osa | Soomusrongide divisjon/diviis |
| Tähtpäevad | 12. augustil 1919 |
| Lahingud | |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad | Leitnant Nikolai Kivi |
Soomusrong asutati rindel 12. augustil 1919.
Soomusrongi juhid muuda
- 12. august – 30. detsember 1919, leitnant Nikolai Kivi.
Soomusrongi koosseis muuda
Laiarööpmelise soomusrongi nr. 6 koosseisus olid:
- Suurtükiplatvorm Tommi – relvastatud Briti sõjalaevalt saadud 57 mm õhutõrjekahuriga; kuulus varem soomusrongi "Kapten Irw" koosseisu.[2][3]
- Suurtükiplatvorm "Leitnant "Sabolotnõi" Kartetsch" – soomusrongi nr. 6 võimsaim suurtükiplatvorm, valmis 1919. aasta augustis Tallinna sadamatehastes. Relvastuseks 120 mm Briti välikahur ja tornis raskekuulipilduja.[4] Vabadussõja-aegse suurtükivaguni "Leitnant "Sabolotnõi" Kartetsch" nimetus mugandus rahuajal lihtsalt Sablotnõiks. Ta oli suurtükivagunina nr. 105 Valgas asunud 2. soomusrongirügemendi koosseisus, kus sai uuteks relvadeks 107 mm Schneideri kahuri rataslafetil ja 76 mm Vene kahuri tumbal.[5]. Suurtükivagun nimetati leitnant Reinhold Sabolotny, kes hukkus 31. juulil 1919, mälestuseks.
- Suurtükiplatvorm "Rummu Jüri" – valmis Tallinna sadamatehastes 11. augustil 1919, relvastuseks 76 mm välikahur ja tornis raskekuulipilduja.[6]
- kuulipildujavagunid,
- dessantvagunid.
Vabadussõja lõpul oli rongil rivis 9 ohvitseri, 140 tääki, 10 raskekuulipildujat, 2 kergekuulipildujat ja 4 suurtükki.[7]
Tegevus Vabadussõjas muuda
11. oktoobril 1919 alustasid Kalevlaste Maleva ja Soomusrongide Diviisi tagavarapataljon laiarööpmeliste soomusrongide nr 4, 5 ja 6 toetusel pealetungi Pihkva sihis. Ülesandeks nähti ette "vaenlast tema praegustest seisukohtadest välja lüüa ja teda üle Velikaja visata ja peale selle endisele liinile tagasi tulla". Operatsioon õnnestus täielikult. Vaenlase kaitsepositsioon murti laial rindel läbi ja vallutati rida külasid. Soomusrongide edasiliikumine oli aga takistatud põhjalikult purustatud raudtee tõttu, mille parandamine võttis aega.[8]
5. novembril 1919 alustasid 2. diviisi 6. ja 7. polk, Katšanovi üksik pataljon, Soomusrongide diviisi kuuluv Kalevlaste Maleva ja diviisi tagavarapataljon soomusrongide nr. 2, 4, 5 ja 6 toetusel uut pealetungi, mis arenes üldiselt edukalt.[9]
Detsembrikuu keskel anti 3. diviisi rinne üle lätlastele. Laiarööpmelise soomusrongi nr 6, mis leitnant Kivi juhatusel kaitses Ramotskoje–Põtalovo raudtee suunda Kuprova jaama juures, vahetas välja Läti soomusrong.[10]
Laiarööpmelise soomusrongi nr. 6 võitlejatest langesid Vabadussõjas reamehed Karl Käärik (17.10.1919) ja August Mihkelstein (19.10.1919).[11] Vabadusristi II liigi 3. järguga autasustati reamees Kristjan Põhakot.[12]
Vaata ka muuda
- Kapten Irv (soomusrong)
Viited muuda
- ↑ Õun, Noormets, Pihlak, lk 15
- ↑ Õun, Noormets, Pihlak, lk 43
- ↑ Õun, Noormets, Pihlak, lk 67
- ↑ Õun, Noormets, Pihlak, lk 68
- ↑ Õun, Noormets, Pihlak, lk 112
- ↑ Õun, Noormets, Pihlak, lk 69
- ↑ Õun, Noormets, Pihlak, lk 16
- ↑ Eesti Vabadussõda, lk 322
- ↑ Eesti Vabadussõda, lk 332
- ↑ Eesti Vabadussõda, lk 339
- ↑ Villemi, lk 1338
- ↑ Villemi, lk 1345
Kirjandus muuda
- Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak (2003). Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel
- Vabadussõja Ajaloo Komitee (1939/1997). Eesti Vabadussõda 1918–1920. 2. Tallinn: Mats
- Paul Villemi. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Sõdur. 1928, nr 48/49