Ladinakeelsete väljendite loend

Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi.

Ladinakeelseid lühendeid vaata ladinakeelsete lühendite loendist.


# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y



  • ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia – olemisest olla võimise järeldamine kehtib, olla võimisest olemise järeldamine ei kehti
  • ab absurdo – absurdse kaudu
  • ab aqua silente cave – hoia eemale vaiksest veest
  • ab hinc – siit, nüüdsest peale
  • ab imo pectore – kogu hingest, kogu südamest
  • ab incunabulis – hällist alates, päris algusest, mähkmeist peale
  • ab initio – algusest
  • ab ovo – munast alates, algusest või tekkest peale
  • absque omni exeptione – ilma igasuguse erandita
  • ab urbe condita – linna (s.o Rooma) asutamisest alates
  • abusus in Baccho et in Venere – alkoholi ja armastuse kuritarvitamine
  • abusus non tollit usum – kuritarvitus ei välista õiget tarvitamist
  • actum atque tractatum – tehtud ja läbi viidud, päeva sündmused, kroonika
  • ad absurdum – (jõudmine) mõttetuseni, absurdsuseni
  • ad cogitandum et agendum homo natus est – inimene on sündinud mõtlemiseks ja tegevuseks (et mõelda ja tegutseda)
  • ad exemplum – näiteks, eeskujul
  • ad extra – äärmuseni
  • ad fontes – allikateni, alusteni
  • ad hoc – selleks, eriti just selleks juhuks või otstarbeks
  • ad honorem – auks, austuseks
  • ad infinitum – lõpmatuseni, lakkamata
  • ad interim – esialgu, ajutiselt
  • Ad Kalendas Graecas – Kreeka kalendidel, s.o mitte kunagi
  • ad nauseam – tülpimuseni
  • ad patres – esivanemate juurde (minema), s.o surema
  • ad rem – asja juurde
  • ad usum – tarvitamiseks
  • ad usum internum – sisemiseks kasutuseks
  • agnus dei – Jumala tall
  • alea iacta est – liisk on langenud, küsimus on lõplikult otsustatud (Caesar)
  • alias – teisiti, teise nimega
  • aliena vitia in oculis habemus, a tergo nostra sunt – teiste vead on meil silme ees, enda omad aga selja taga; teiste silmas pindu näed, enda silmas palki ei näe
  • aliquid stat pro aliquo – miski seisab millegi asemel
  • alma mater – toitja ema, ülikool, kõrgkool
  • alter ego – teine mina, lähedane sõber või mõttekaaslane
  • amantium irae amoris integratio – armunute tüli tähendab armastuse taassündi
  • amat victoria curam – võit armastab hoolt (Catullus)
  • amici, diem perdidi – sõbrad, ma olen kaotanud päeva (Vespasianus)
  • amicus certus in re incerta cernitur – kindlat sõpra tuntakse ebakindlas olukorras (õnnetuses)
  • amicus humani generis – inimsoo sõber (sageli arsti kohta)
  • amicus Plato, sed magis amica veritas – sõber on Platon, kuid veel suurem sõber on tõde (Aristotelesele omistatud ütlus ladina keeles)
  • amo amorem tuum – armastan sinu armastust
  • amor tussisque non celatur – armastust ja köha ei (saa) varjata
  • a posse ad esse non valet consequentia – olla võimisest olemise järeldamine ei kehti
  • a posteriori – järgnevast
  • a priori – enne kogemust, kogemusest sõltumata; kogemuseelselt (antonüüm: a posteriori)
  • aquila non captat muscas – kotkas ei püüa kärbseid, suur inimene ei aja taga pisiasju
  • arbor vitae – elupuu
  • ars longa, vita brevis – kunst on pikk, elu lühike
  • ascultare disce! – õpi kuula(tle)ma!
  • asinus ad lyram – eesel lüüra taga, kits kärneriks
  • audaces (audentes) fortuna iuvat – julgeid abistab saatus (Vergilius)
  • audiatur et altera pars – kuulatagu ka teist poolt (näiteks vaidluses)
  • audi, vide, sile – kuula, vaata, vaiki
  • aurea mediocritas – kuldne kesktee (Horatius)
  • auscultare disce, si nescis loqui – õpi tähelepanelikult kuulama, kui sa ei oska rääkida
  • aut Caesar aut nihil – kas Caesar või mitte midagi, kas kõik või mitte midagi
  • Aut inveniam viam, aut faciam – Kas leia tee või raja see ise
  • aut vincere, aut mori – kas võita või surra, võit või surm
  • ave Caesar, morituri te salutant – tere Caesar, surmaminejad tervitavad sind
  • avis rara – haruldane lind, haruldus
  • barba non facit philosophum – habe ei tee filosoofiks
  • barbam et pallium video, philosophum nondum video – habet ja mantlit ma näen, kuid filosoofi veel ei näe (Aulus Gellius)
  • beatitudo non est virtutis praemium sed ipsa virtus – õnn ei peitu vapruse tasus, vaid vapruses endas (Spinoza)
  • beatus est, qui multa bona possidet – õnnelik on see, kellel on palju hüvesid (Varro)
  • beatus ille, qui procul negotiis – õnnelik on see, kes on askeldustest eemal (Horatius)
  • bellaque matribus detestata – ja emade poolt neetud sõjad (Horatius)
  • bellum omnium contra omnes – kõikide sõda kõigi vastu (Thomas Hobbes)
  • bene diagnoscitur, bene curatur – (mis) hästi diagnoositakse, (seda) hästi ravitakse
  • bene fecisti, quod tacuisti – hästi tegid, et vaikisid
  • bene qui latuit, bene vixit – kes on hästi märkamatuks jäänud, on hästi elanud (Ovidius)
  • bibamus, moriendum est – joogem, surra tuleb niikuinii (Seneca)
  • bis dat, qui cito dat – kahekordselt annab see, kes kiiresti annab
  • bona fide – heas usus, usalduslikult, puhtsüdamlikult, täiesti siiralt, ilma igasuguse tagamõtteta
  • bona valetudo iucundior est iis, qui e gravi morbo recreati sunt, quam qui numquam aegro corpore fuerunt – hea tervis on armsam nendele, kes on raskest haigusest paranenud, kui nendele, kes pole kunagi haige kehaga olnud (Cicero)
  • bonis nocet, quisquis pepercerit malis – kahjustab häid see, kes iganes säästab halbu (Publilius Syrus)
  • breve tempus aetatis satis longum est ad beate honesteque vivendum – elu lühike aeg on küllalt pikk õnnelikult ja ausalt elamiseks (Cicero)
  • brevis esse laboro, obscurus fio – kui püüan väljenduda lühidalt, jään ebaselgeks
  • Britanni olim frumenta non serebant, sed lacte et carne vivebant – britid vanasti ei külvanud vilja, vaid elasid piimast ja lihast (Caesar)
  • camera obscura – pimekamber e. pime ruum
  • calamus gladio fortior – sulg on mõõgast tugevam
  • caret periculo, qui etiam tutus cavet – kõige paremini on ohu (haiguse) eest kaitstud see, kes on valvel ja siis, kui näib, et ohtu ei ole.
  • carpe diem – nopi päeva, kasuta käesolevat päeva (Horatius)
  • caseus et panis sunt optima fercula sanis (Regimen Sanitatis Salernitatum) – juust ja leib on kõige tervislikum toit (Salerno tervisekoodeks)
  • casta est quam nemo rogavit – süütu on see, keda keegi pole tahtnud (Ovidius)
  • castigare ridendo mores – naeruga kombeid parandama
  • caveat lector – lugeja vaadaku ette
  • cessante causa, cessat effectus – põhjuse lakates lakkab tagajärg
  • ceteris absentibus – muu(de jõudude) puudumise korral
  • ceteris paribus – muu võrdsuse korral
  • ceterum censeo Carthaginem esse delendam – muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada (Cato Vanem)
  • chirurgus mente prius et oculis agat, quem armata manu – kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega (skalpelliga)
  • cibi condimentum est fames – kõige parem kokk on nälg
  • circulus vitiosus – vigane ring, nõiaring, tõestamist vajava tõestuseks esitamine, väljapääsmatu olukord
  • citius, altius, fortius – kiiremini, kõrgemale, tugevamini (olümpiadeviis)
  • cogito, ergo sum – mõtlen, järelikult olen olemas (Descartes)
  • cognosce te ipsumtunne iseennast (vaata ka nosce te ipsum)
  • concordia parvae res crescunt, discordia maximae dilabuntur – üksmeelega kasvavad väikesed asjad, lahkmeelega valguvad suuredki laiali (Sallustius)
  • concordia victoriam gignit – üksmeel sünnitab võitu
  • conditio sine qua non – tingimus, ilma milleta mitte (kui see tingimus ei ole täidetud, ei ole ka soovitud tagajärge)
  • consuetudo est altera naturaharjumus on teine loomus
  • contradictio in adjecto – vastuolu
  • contraria contrariis curantur – vastandid ravivad vastandeid (Hippokrates)
  • contra vim mortis non est medicament in hortis – surma jõu vastu pole rohtu aedades (Salerno tervisekoodeks)
  • corpus delicti – süüteo ese, peamised süütõendid
  • cras, cras, semper cras, sic evadit aetas – homme, homme, alati homme – nii möödub elu
  • crede mihi, miseros prudentia prima relinquit – usus mind, õnnetuid jätab kõigepealt maha nende arukus (Ovidius)
  • credo, quia absurdum – usun, sest see on mõttetu (Tertullianus)
  • cucullus non facit monachum – munga peakate ei tee veel mungaks
  • cui bono – kelle huvides?, kelle kasuks
  • cuius regio, eius religio – kelle maa, selle usk
  • cuiusvim hominis est errare, nullius nisi inspientis in errore perseverare – igale inimesele on omane eksida, kuid mitte kellelegi peale rumala pole omane oma eksituse juurde kindlaks jääda
  • cum laude – kiitusega
  • cum tacent, clamant – vaikides nad kisendavad, vaikimisega avaldavad nad oma pahameelt (Cicero)
  • cum tempore – ajaga (vt akadeemiline veerandtund)
  • curriculum vitae – lühike elulookirjeldus, CV, elulugu
  • debes, ergo potes – sa pead, järelikult suudad
  • de die in diem – päevast päeva
  • de facto – tegelikult, faktiliselt, õiguslikust alusest olenemata
  • de gustibus non est disputandum – maitse(te) üle ei vaielda
  • de iure – (kehtiva) õiguse kohaselt, juriidiliselt, õiguslikult, seaduste kohaselt või ka ametlikult
  • de lingua stulta (veniunt) incommoda multa – rumalatest sõnadest (tekivad) paljud pahandused
  • de mortuis nil nisi bene – surnute kohta tuleb rääkida ainult head
  • de omnibus dubitandum – kõiges tuleb kahelda
  • des partem leonis – anna ära lõviosa
  • deus ex machina – jumal masinast; ootamatu, kunstlik asjaolude lahendus; kasutatakse teatris
  • de visu – nägemise järgi, oma silmaga
  • dictum–factum – öeldud-tehtud
  • dies diem docet – päev õpetab päeva
  • dies irae – viha päev, viimnepäev
  • difficile est proprie communia dicere – raske on väljendada üldtuntud asju (tõdesid) omamoodi (Horatius)
  • dimidium facti, qui coepit, habet – kes alustab, sel on juba pool tehtud
  • disce, sed a doctis, indoctos ipse doceto – õpi, kuid ainult õpetatuilt, mitteõpetatuid õpeta ise
  • discernit sapiens res, quas confundit asellus – tark orienteerub asjades, milles eesel vassib
  • divide et imperajaga ja valitse (Vana-Rooma vallutajate ja nüüdisaja imperalistide poliitilisi põhimõtteid)
  • divinum opus sedare dolorem – valu vaigistada on jumalik asi
  • dixi – olen kõnelnud, tähistab kirja või kõne lõppu
  • dixi et animam levavi – olen kõnelnud ja (oma) hinge kergendanud
  • docendo discimus – õpetades õpime (Seneca)
  • doctus nemo nascitur – keegi ei sünni targana (õpetatuna)
  • domus propria – domus optima – oma maja on parim maja; külas on hea, aga kodus on parem
  • donec eris felix, multos numerabis amicos – seni kuni sa oled õnnelik, on sul on palju sõpru (Ovidius)
  • do ut des – annan, selleks et sina annaksid (mulle)
  • dulce et decorum pro patria mori – armas ja auväärne on surra isamaa eest (Horatius)
  • dum spiro, spero – kuni hingan, loodan (Ovidius)
  • duobus litigantibus tertius gaudet – kaks tülitsevad, kolmas rõõmustab
  • duos lepores insequens neutrum cepit – kaht jänest taga ajades ei saa kumbagi kätte
  • dura lex, sed lex – karm seadus, kuid (selline on) seadus
  • dura necessitas – karm paratamatus
  • ecce homo – "ennäe inimest" (Pontius Pilatus)
  • edimus, ut vivamus, non vivimus, us edamus – sööme (selleks), et elada, kuid ei ela (selleks), et süüa
  • e fructu arbor cognoscitur – viljast tuntakse puud
  • elephantem ex musca facis – sa teed kärbsest elevandi, sa teed sääsest elevandi
  • eo ipso – seetõttu, iseenesest
  • eo nomine – selle nime all, selle nimega
  • epistula non erubescit – kiri ei punasta, paber kannatab kõik välja (Cicero)
  • ergo – järelikult, nii siis
  • eris quod sum – sinust saab see, mis olen mina
  • errare humanum est – eksimine (eksida) on inimlik
  • erratum, mitmuses errata – trükiväljaannetesse sisse lipsanud viga
  • esse est percipi – olemine on tajutav olemine
  • est modus in rebus – asjades on mõõt, kõigel on piir (lõpp) (Horatius)
  • est rerum omnium magister usus – kõikide asjade õpetaja on kogemus (Caesar)
  • et alia - ja muud (asjad)
  • et alii – ja teised
  • et cetera – ja nii edasi
  • et gaudium et solacium in litteris – teadustes (kirjanduses) on nii rõõm kui ka lohutus (Plinius Noorem)
  • et in Arcadia ego – ka mina (sündisin) Arkaadias, s.o. ka mina olin õnnelik
  • et sic deinceps – ja nii edasi
  • ex ante – enne sündmust, mõeldud tulevast sündmust
  • ex cathedra – kateedrist, ametlikult, ilmeksimatult
  • exceptio confirmat regulam – erand kinnitab reeglit
  • exclusive – (viimane) välja arvatud, mitte kaasa arvatud
  • ex duobus mali minus est deligendum – kahest pahast tuleb valida väiksem
  • exegi monumentum – olen endale püstitanud mälestusmärgi, pikemal kujul exegi monumentum aere perennius – olen rajanud mälestusmärgi, mis vasest püsivam (Horatius)
  • exempla docent – eeskujud õpetavad
  • exercitatio optimus est magister – harjutamine on parim õpetaja, praktika on parim kool
  • exitus acta probat – tulemus õigustab tegu
  • ex libris – raamatute seast, raamatuviit
  • ex nihilo – mittemillestki
  • ex nihilo nihil (fit) – ei millestki ei (teki) midagi (Lucretius)
  • ex officio – ameti poolest, ametikohustuslikult
  • ex ore parvulorum veritas – laste suust kuuleb tõtt
  • experientia docet – kogemus õpetab
  • experientia est optima rerum magistra – kogemus on parim õpetaja
  • experimentum crucis – otsustav eksperiment
  • experimentum in corpore vili – katse väheväärtuslikul organismil
  • ex post – peale sündmust, mõeldud juba olnud sündmust
  • expressis verbis – sõnaselgelt, sõnadega väljendatult
  • ex situ – (algsest) kohast eemal, teises kohas, mujal, vt ka in situ
  • ex ungue leonem cognoscimus, ex auribus asinum – küüntest tunneme lõvi, kõrvust eeslit
  • ex unitate vires – ühenduses on jõud
  • faber est suae quisque fortunae – igaüks on oma õnne sepp
  • facies Hippocratica – Hippokratese nägu, surija nägu
  • facile omnes, cum valemus, recta consilia aegrotis damus – kui oleme terved, siis me kõik anname haigetele head nõu
  • facio ut facias – teen selleks, et sina teeksid
  • fas est et ab hoste doceri – on õige ka vaenlaselt õppida
  • favete linguis – vaikige, valitsege oma keelt
  • feci, guod potui, faciant meliora potentes – tegin, mis suutsin, tehku paremini, kes suudavad
  • fecit – tegi
  • felix qui potuit rerum cognoscere causas – õnnelik (on see), kes võis teada asjade põhjusi
  • femina mors anima – naine on hinge surm
  • fer patienter onus, fac sapienter opus – talu kannatlikult (oma) koormat, tee targalt tööd
  • ferro et igni – tule ja mõõgaga
  • festina lente! – rutta aeglaselt; ära toimi ülepeakaela, tasa sõuad, kaugele jõuad (Augustus)
  • fiat! – sündigu!, saagu!
  • fiat iustitia, et pereat mundus – olgu õiglus, hukkugu või maailm
  • fiat lux – saagu valgus
  • fidelis et fortis – ustav ja julge
  • fide, sed cui fidas, vide – usalda, kuid keda usaldad(a), vaata; ole ettevaatlik
  • finis coronat opus – lõpp kroonib tööd
  • floreas! – õitse!, kasva!, mingu sul hästi!
  • fortier in re, suaviter in modo – tugevalt asjaajamises, meeldival viisil, s.o. taotleda kindlalt oma eesmärke, kuid toimida meeldivalt
  • fortuna caeca est – saatus on pime
  • fortunam suam quisque parat – õnne valmistab endale igaüks ise, igaüks on oma õnne sepp
  • fugit irreparabile tempus – põgeneb (lendab) tagasipüürdumatu aeg (Vergilius)
  • functus officio – ta on oma töö teinud (rohkem pole enam vaja)
  • gaudeamus igitur – seega rõõmustagem
  • gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus – olgem siis rõõmsad, kuni oleme noored (vana üliõpilaslaulu algus) (Carmen Scholasticum)
  • gaudeo tibi iucundas esse meas litteras – ma rõõmustan, et mu kirjad on sulle meeldivad (Cicero)
  • genius loci – kohavaim
  • gens una sumus – me oleme üks pere (Maleföderatsiooni moto)
  • gloria victoribus – au võitjatele
  • gloriam invidia sequitur – kadedus järgneb kuulsusele
  • Graeci homines deorum honores tribuerant iis viris, qui tyrannos necaverant – Kreeka inimesed omistasid jumaliku au nendele meestele, kes olid türanne tapnud (Cicero)
  • Graecia capta ferum victorem cepit – vallutatud Kreeka sai endale barbaarse võitja (Horatius)
  • gratis – tasuta, maksuta
  • grosso modo – üldjoones, laias laastus, ligikaudu
  • graviores animi morbi sunt, quam corporis – hinge haigused on raskemad kui keha omad (Cicero)
  • gutta cavat lapidem non vi, sed saepe cadendo – tilk õõnestab kivi mitte jõuga, vaid sageda langemisega (Ovidius)
  • habeas tibi – saa oma tahtmine, minugi poolest
  • habemus Papam! – meil on paavst! (teade, mis antakse pärast paavsti valimiste lõpetamist rahvale Püha Peetruse väljakul)
  • habent sua fata libelli – raamatuil on oma saatused
  • Haedui legatos ad Caesarem mittunt rogatum auxilium – häädulased saatsid saadikud Caesari juurde abi paluma (Caesar)
  • Hannibale duce hostes Roman petunt – Hannibali juhtimisel ründavad vaenlased Roomat
  • Hectora quis nosset, si felix Troia fuisset – kes teaks Hektorit, kui Trooja oleks olnud õnnelik (Ovidius)
  • hic et nunc – siin ja praegu
  • hic locus est, ubi mors gaudet sucurrere vitae – siin on koht, kus surm abistab meelsasti elu
  • historia est magistra vitae – ajalugu on elu õpetaja
  • hoc erat in fatis – see oli saatusest määratud
  • hoc sensu – selles mõttes
  • hoc vero sine ulla dubitatione confirmaverim – seda tõepoolest ilma mingi kahtluseta võiksin kinnitada (Cicero)
  • hoc volo, sic iubeo – seda (nii) tahan, nii käsin
  • hominem non odi, sed eius vitia – ma ei vihka inimest, vaid tema vigu
  • homines amplius oculis quam auribus credunt – inimesed usuvad pigem silmi kui kõrvu (Seneca)
  • hominis est errare, insipientis perseverare – inimesele on omane eksida, rumalale – kindlaks jääda (oma eksimuses)
  • hominis mens discendo alitur et cogitando – inimese mõistus toitub õppimisest ja mõtlemisest (Cicero)
  • hominis utilitati agri et maria parent – põllud ja mered on allutatud inimeste kasule (Cicero)
  • homo additus naturae – inimene on looduse täiendus
  • homo homini lupus (est) – inimene on inimesele hunt (Plautus)
  • homo ludens – mängiv inimene
  • homo novus – uustulnukas, uustulnuk, omal jõul tuntuks saanud isik, tõusik
  • homo ornat locum, non locus hominem – inimene kaunistab kohta, mitte koht inimest
  • Homo sapiens – inimese kui liigi teaduslik nimetus, inimene mõistusliku olendina, nüüdisaegne inimene ja ta samaliigilised eellasvormid; "mõtlev inimene"
  • homo soveticus – nõukogude inimene, juurteta, kodutu inimtõug
  • homo sum, humani nihil a me alienum puto – olen inimene, midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks (Terentius)
  • homunculus – tehisinimene keskaja alkeemikute uskumustes
  • honesta vita beata est – aus elu on õnnelik (Cicero)
  • honores mutant mores, sed raro ad meliores – austamine muudab inimese käitumist (kombeid), kuid harva paremuse suunas
  • honoris causa – austuseks, au pärast
  • horribile auditu – hirmus kuulda
  • horribile dictu – hirmus öelda (irooniliselt)
  • horror vacui – tühjuse hirm
  • ianuis clausis – suletud ustega
  • ibi semper est victoria, ubi concordia est – seal on alati võit, kus on üksmeel (Publilius Syrus)
  • ibidem (lühend ibid.) – sama koht; sealsamas
  • idem per idem – seesama sellesama kaudu
  • id est – see on, see tähendab
  • ignoramus et ignorabimus – me ei tea, ega saagi teada
  • ignorantia non est argumentum – võhiklus pole argument (Spinoza)
  • ignoti nulla curatio morbi – tundmata haigusel pole ravi
  • in aeternum – igaveseks ajaks
  • in brevi – lühidalt, peatselt
  • in casu – sel puhul, sel juhtumil (lühendina i. c.)
  • inclusive – (viimane) kaasa arvatud, ühesarvatult
  • incertae sedis – ebakindla paigutusega (biosüstemaatikas)
  • incognito – inkognito, tundmatult, võõra nime all, salaja, oma tõelist nime varjav, tundmatuks jääda sooviv isik
  • in corpore – täies koosseisus
  • incredibile dictu – uskumatu (öelda), ebatõenäoline
  • inde irae et lacrimae – sealt viha ja pisarad (Juvenalis)
  • in dubio – kahtluse korral
  • in dubio pro reo – kahtluse korral (peab kohtuotsus olema) süüdistatava poolt
  • in extenso – üksikasjaliselt, täies ulatuses, pikaleminevalt, pikalt ja laialt
  • in extremis – viimasel minutil, surma lähenedes
  • in facto – faktiliselt, tõeliselt
  • infandum renovare dolorem – on kohutav tekitada uuesti valu
  • in favorem – kellegi kasuks
  • in flagranti – põleval (teol), süüteo kohal (tabama)
  • in futuro – tulevikus
  • in genere – üldiselt, üldse
  • in hoc signo vinces – selle märgi (lipu) all võidad
  • injuria verbalis – solvamine sõnadega
  • in loco – kohal, (kellegi) asemel
  • in medias res – asjade keskele, otsekohe asja juurde (Horatius)
  • in memoriam – (kellegi) mälestuseks, meelespidamiseks
  • in natura – esemeis, natuuras
  • in nomine – nimel, (kellegi) ülesandel
  • in nuce – oma tuumas
  • in omnem eventum – igaks juhuks
  • in omnia paratus – kõigeks valmis
  • in optima forma – parimal kujul, nagu kord ja kohus
  • in pace – rahus
  • in perpetuum – igaveseks
  • in saecula saeculorum – sajandite sajanditeks, igaveseks, igavesti
  • in silico – "ränis" (s.t. arvutis)
  • in situ – algsel (õiges) kohal (asendis, paigas), mitte liigutatud, vt ka ex situ
  • in spe – lootusega, tulevikus
  • in statu nascendi – tekkeseisundis
  • in statu quo – endises seisundis, senises seisundis või olukorras
  • inter arma silent leges – relvade keskel (s.o. sõja ajal) seadused vaikivad (Cicero)
  • inter canem et lupum – koera ja hundi vahel, videvikus
  • inter malleum et incudem – vasara ja alasi vahel, raskes olukorras
  • inter nos – meie vahel
  • inter parietes – seinte vahel, nelja seina vahel
  • in toto – täielikult, tervikuna
  • in usu – tarvitusel
  • in vestimentis non est sapientia mentis – hea riietus pole veel mõistuse mõõt
  • invia est in medicina via sine lingua Latina – läbimatu on meditsiinis tee ilma ladina keeleta
  • in vino veritas – veinis peitub tõde, joobnu ei varja tõtt
  • in vitro – klaasis, katseklaasis
  • in vivo – elusas, elusal organismil (korraldatud katse kohta)
  • ipse dixit – ta ise ütles (tähtsa isiku kohta)
  • ipse fecit – ta ise tegi
  • ipso facto – fakti enese tõttu
  • ipso iure – õiguse enese põhjal, automaatselt
  • ira furor brevis est – viha on lühike hullumeelsus
  • is fecit cui prodest – see tegi, kellele on kasulik
  • item – samuti
  • iucundi acti labores – meeldivad on tehtud (lõpetatud) tööd
  • iuncta iuvant – üksmeel aitab
  • iunior – noorem
  • iurare in verba magistri – õpetaja sõnu vandega kinnitama, kellegi arvamust pimesi järele kordama (Horatius)
  • ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst (Celsus)
  • ius primae noctis – esimese öö õigus (Droit du seigneur)
  • iustum et tenacem propositi virum – inimene on aus, muutumatu oma otsuse (Horatius)
  • labor corpus firmat – töö tugevdab keha
  • labor omnia vincit – töö võidab kõik
  • lapsus – vääratus, komistus, eksitus
  • lapsus calami – sulevääratus, eksimus kirjutamisel
  • lapsus linguae – keelevääratus, eksimus kõnelemisel
  • lapsus memoriae – mäluvääratus, mälukomistus, mäluviga
  • legatus nec violatur nec laeditur – saadikut ei tohi kahjustada ega vigastada
  • lege artis – kunstinõuetele vastavalt
  • legem brevem esse oportet – seadus peab olema lühike
  • lex parsimoniae – kokkuhoiu printsiip
  • licentia poetica – luuleline vabadus (Seneca)
  • licet – on lubatud, võib
  • litterarum radices amarae sunt, fructus iucundiores = radices litterarum amarae sunt, fructus dulces – teaduste juured on mõrud, viljad magusad
  • locus minoris resistentiae – nõrk (väikseima resistentsusega) koht
  • luscinia parva, sed vox magna – ööbik on väike, aga (ta) hääl on suur
  • mala fide – pahatahtlikult, ebaausalt
  • manus manum lavat – käsi peseb kätt (Seneca)
  • mea culpa – minu süü
  • memento mori – mõtle surmale / pea meeles, et sa sured
  • mens sana in corpore sano – terves kehas terve vaim (Juvenalis)
  • mente et manu – mõistuse ja käega
  • mirabile dictu – imelik öelda
  • mirabile visu – imelik näha
  • modus vivendi – eluviis
  • mutatis mutandis – muutes seda, mida on vaja muuta
  • nascendo quotidie morimur – sündides iga päev sureme (Seneca[küsitav])
  • naturalia non sunt turpia – loomulikud asjad pole häbiväärsed
  • natura naturans – loov loodus
  • natura naturata – loodud loodus
  • natura parendo vincitur – loodus alistatakse (talle) alludes
  • nemo me impune lacessit! – mind ei löö keegi karistamatult!
  • ne sutor suprea scripidam – iga kingsepp jäägu oma liistude juurde
  • nihil semper floret – miski ei õitse igavesti (Cicero)
  • nihil sub sole novum - päikse all pole midagi uut
  • nolens volens – tahes-tahtmata
  • nomen est omen – nimi on enne
  • nomina sunt odiosa – nimed on vihatud
  • non olet – (raha) ei haise
  • non sequitur – ei järeldu
  • non vi sed arte – mitte jõu vaid kunstiga/oskusega (eesti keeles sarnane: mitte jõu vaid nõuga)
  • non scholae, sed vitae discimus – õpime elu, mitte kooli jaoks
  • nosce te ipsumtunne iseennast (vaata ka temet nosce)
  • nota bene! – pane tähele!
  • nulla dies sine linea – mitte ühtki päeva ilma reata, s.o harjutamata, visa tööta
  • nullius in verba – mitte kellegi sõnade järgi. See on Kuningliku Seltsi moto. See rõhutab, et pole vaja uskuda kedagi üksnes sõnade järgi, kuitahes suure autoriteediga ka tegemist poleks. Tõeseks tuleb tunnistada vaid neid väiteid, mis tõesti tuginevad faktidele, eksperimendile. Ütlus on lühendatud kuju lausest, mis pärineb Horatiuse "Kirjade" esimesest raamatust (1.1.14).
  • nunc stans – igavene nüüd
  • obiter dictum – möödaminnes öeldud, muuseas
  • obscurum per obscurius – ebaselge (seletatud) ebaselgemaga
  • Oderint, dum metuant – Las vihkavad, peaasi, et kardavad
  • omnia mea mecum porto – kõike endale kuuluvat kannan ma endaga kaasas, s.o tõeliselt väärtuslik on inimeses endas (Bias)
  • omnia vincit amor – armastus võidab kõik (Vergilius)
  • omnis cellula e cellula – kõik rakud (sünnivad) rakust. Iga rakk ei pärine mujalt kui teisest rakust (Rudolf Virchow)
  • opus – töö, teos
  • ora et labora – palveta ja tööta
  • o sancta simplicitas! – oh püha lihtsameelsus! (Jan Hus)
  • o tempora, o mores! – oh ajad, oh kombed! (Cicero)
  • otium reficit vires – puhkus kosutab jõudu
  • pace – rahuga (väljendades mittenõustumist)
  • pacta servanda sunt – lepinguid tuleb järgida
  • panem et circenses – leiba ja tsirkust (Juvenalis)
  • pari passu – võrdsel alusel
  • pater noster – meie isa (tähistab ka meieisapalvet)
  • pecunia non olet – raha ei haise
  • per aspera ad astra – läbi raskuste tähtede poole
  • per capita – ühe pea ehk isiku kohta
  • pereat mundus, fiat iustitia – hukkugu maailm, õigusemõistmine peab aset leidma
  • per fas et nefas – lubatu ja lubamatu kaudu, kõigi vahenditega
  • per se – iseenesest
  • persona grata – soovitav isik, vastuvõetav, eriti diplomaatias
  • persona non grata – soovimatu isik, eriti diplomaatias
  • petitio principii – "järeldus eelduses"
  • pia desideria – vagad soovid
  • post factum – pärast toimumist, tagantjärele
  • primum non nocere – eelkõige ära kahjusta
  • primus inter pares – esimene võrdsete seas
  • pro bono - vabatahtlik/tasuta töö, tihti advokaadi kohta
  • pro et contra – poolt ja vastu
  • pro forma – vormi täiteks, moepärast
  • pro memoria – mälestuseks, meelespidamiseks
  • pro patria – isamaa eest
  • probi estote per totam vitam – olgem väärikad kogu elu
  • Quid pro quo - asi asja vastu
  • quo vadis? – kuhu (sa) lähed?
  • quod erat demonstrandum – mida oligi vaja tõestada
  • quod licet Iovi, non licet bovi – mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale
  • reductio ad absurdum – absurdsusele taandamine
  • repetitio est mater studiorum – kordamine on õppimise ema
  • requiescat in pace – puhaku rahus, järelehüüe surnule; hauakiri
  • Roma locuta est, causa finita est – Rooma on rääkinud, juhtum on lõpetatud.
  • tabula rasa – puhas tahvel, tühi leht, midagi puhast
  • tandem patientia vincit – lõpuks võidab kannatlikkus
  • temet nosce – tunne iseennast. Üks Delfi oraakli maksiimidest, sententsidest (vt. ka nosce te ipsum).
  • tempora mutantur, nos et mutamur in illis – ajad muutuvad ja meie muutume ühes nendega
  • tempus est ludendi – aeg mängida
  • terra incognita – tundmatu maa; uurimata valdkond
  • Terra Mariana / Terra Mariae – Maarjamaa (Liivimaa ja Eestimaa alade üldine nimetus, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert)
  • tertium non datur – kolmandat ei anta, üks kahest
  • tertius gaudens – rõõmustav kolmas, s.o kolmas, kes saab kasu kahe teise vahelisest tülist
  • testimonium paupertatis – vaesusetunnistus, suutmatust või eksimust tõestav asjaolu
  • timeo Danaos et dona ferentes – kardan danaoslasi isegi siis, kui nad kinke toovad (Vergilius)
  • ubi bene, ibi patria – kus hästi läheb, seal on isamaa
  • ultima ratio – viimne vahend
  • ultra posse nemo obligatur – kedagi ei saa kohustada rohkemaks, kui ta suudab
  • urbi et orbi – linnale ja maailmale
  • ut desint vires, tamen est laudanda voluntas – kuigi jõust jääb puudu, tuleb kiita tahet; hea tahe väärib kiitust (Ovidius)
  • ut infra – nagu allpool (mainitud)
  • ut supra – nagu ülalpool (mainitud)
  • vae victis! – häda võidetuile!
  • vade mecum – "tule, minuga", käsiraamat
  • vale! – ole terve!, hüvasti!
  • varia – muu, täpsemalt liigitamata, igasugust
  • veni, vidi, vici – tulin, nägin, võitsin (Caesar)
  • vera causa – tõeline põhjus
  • verba magistri – õpetaja sõnad, autoriteetse isiku sõnad
  • verba volant, scripta manent – (öeldud) sõnad haihtuvad, kirjutatu püsib
  • veritas numquam perit – tõde ei hävi kunagi (Seneca)
  • versus – vastu
  • verte! – pööra (lehte)!
  • via – teed, mööda, kaudu
  • vice versa – vastupidi, ümberpöördult
  • Victoria nulla est, Quam quae confessos animo quoque subjugat hostes – tõeline võit on ainult siis, kui ise võidetud tunnistavad ennast võidetuna
  • vide – vaata
  • video et taceo – (ma) näen ning vaikin
  • vis vitalis – elujõud
  • vitae, non scholae discimus – me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks
  • vivat, crescat, floreat! – elagu, kasvagu, õitsegu!
  • viva voce – suuliselt
  • vivere est cogitare - elamine on mõtlemine, elamine tähendab mõtlemist
  • volens nolens – tahes-tahtmata
  • volentem ducunt fata, nolentem trahunt – soovijat saatus juhib, mittesoovijat veab
  • vox clamantis in deserto – hüüdja hääl kõrbes
  • vox populi vox dei – rahva hääl (on) jumala hääl