Lüneburgi Kalkberg

Lüneburgi Kalkberg (mitte segi ajada Segebergi Kalkbergiga) on soolakupli kattekivim Saksamaa linna Lüneburgi lääneosas. Kalkberg oli keskajal kipsikaevandus, kuid tänapäeval on Naturschutzgebiet (looduskaitseala) ja linnaelanike tavaline kohtumispaik.

Lüneburgi Kalkberg lõunast

Koosseis ja geoloogia muuda

 
Vaade Lüneburgi Kalkbergile päikeseloojangul

Kalkberg koosneb suuresti kipsist (kaltsiumsulfaat) ja pärineb setetest, mis ladestusid umbes 250 miljonit aastat tagasi Zechsteini meres. Veel hiljuti (geoloogilises mõistes) on väiksemad rikked lubanud vähem tihedatel Zechsteini sooladel voolata koos ja pressida oma teel üles noorematesse pealiskivimitesse. Tänapäeval on need soolad maapinna lähedal. Läbi selle protsessi on geoloogiliselt hilisemad kivimikihid kasvava soolamassi ümber deformeerunud, purunenud ja kerkinud; esialgu horisontaalsed soolakihid on ülespoole kerkimisel kallutatud ja kurrutatud. Maapinna lähedal on tekkinud soolakuppel põhjavee poolt leostatud, nii et vaid vähem lahustuvad elemendid on jäänud, nagu karbonaadid ja sulfaadid. Need on ühendid, mis moodustavad Kalkbergi tänapäeval, ja on Lüneburgi ümbruses näha läbi pinna tungimas.

Tänapäeval on kaljuseintel vaid väga hõre taimestik, meelitades kuiva rohtla elupaikadele tüüpilisi loomi ja taimi. 3,6 ha alal võib leida üle 180 liigi õistaimi, sealhulgas mitmed sooja-, valguse- ja kriidilembesed liigid, mis muidu kasvavad vaid Lõuna-Kesk-Euroopas. Mitmes väikeses koopas elavad käsitiivalised.

Ajalugu muuda

Veebruarini 1371 seisis Kalkbergi tipus loss, kust valitseti Lüneburgi vürstkonda. Lüneburgi pärilussõja ajal purustati loss Kalkbergi otsas koos lähedal asuva kloostriga.

Suurem osa Kalkbergist on sajandite jooksul ära kaevandatud, et kipsi ehitusmaterjalina kasutada. Endine kaevandus on äratuntav oma järskude, krobeliste seinte poolest. Soolalademete ammendumise ja suureneva anhüdriidi osakaalu tõttu kipsis suleti karjäär aastal 1923. Erilise geoloogilise huvi all on boratsiidi ja lüneburgiidi lademed. Teised esindatud mineraalid on anhüdriit, kaltsiit, kips, haliit, hematiit, hüdroglauberiit, jarosiit, kalistroniit, lepidokrokiit, püriit, kvarts, sülviin, süngeniit ja tenardiit.

Kalkberg on kõrgusega 56,3 m üle merepinna. Algselt oli see umbes 80 m kõrge. Lüneburgi geodeet Eduard Schlöbcke aitas muuta Kalkbergi üheks esimeseks Saksa looduskaitsealaks aastal 1932.

Allikad muuda

  • Eduard Schlöbcke: Der Kalkbergführer. 1000 Jahre Kalkberg und Gipsbruch in Lüneburg. Lüneburg 1928
  • Gerhard Stein: Der Lüneburger Kalkberg im Wandel der Zeiten. in: Jahrbuch Naturwiss. Verein Fürstentum Lüneburg, Bd. 39, 247-258, Lüneburg 1992
  • Erhard Poßin: Der Kalkberg, Bd. 4 der Lüneburger Hefte Hrsg.: Backsteinprojekt e.V., Lüneburg, 2008

Välislingid muuda