Lühis (ka lühiühendus) on elektriseadme eri pingega osade vahel tekkiv väga väikese takistusega ühendus, mis tekib enamasti juhuslikult elektriisolatsiooni läbilöögi tagajärjel, aga ka lülitamis- või ühendamisvea tõttu.

Lühiseahelas tekkival elektrivoolul – lühisvoolul – on tugev soojuslik ja ka elektrodünaamiline toime. Seetõttu võivad vigastusi saada elektrijuhid, mida see vool läbib, samuti muud tarindiosad. Lühisvoolust kuumenenud juhid ja lühisekohas sageli tekkiv elektrikaar võib põhjustada tule- ja plahvatusohtu ja tekitada juures olevatele inimestele eluohtlikke põletusi.[1]

Lühise tagajärjel langeb pinge toitevõrgus, mis häirib ka teiste elektriseadmete tööd ja/või kutsub esile nende väljalülitumise kaitselülitite rakendumise tõttu.

Lühise liigidRedigeeri

Kolmefaasilises elektrivõrgus võib esineda järgmist liiki lühiseid:

  • ühefaasiline lühis – faasijuhi vahetu kontakt neutraaljuhi või maaga;
  • faasidevaheline lühis – kahe faasijuhi vahetu kontakt;
  • kolmefaasiline lühis – vahetu koontakt kolme faasijuhi vahel.

Elektritarvitites võib tekkida kereühendus, s.o lühis faasijuhi ja seadme metallkere (korpuse) vahel, elektrimasinates ja trafodes ka mähise keerdudevaheline lühis.

Lühisvool elektripaigaldistesRedigeeri

Elektrivõrkude ja elektripaigaldiste kavandamisel nähakse ette lühise tekkimise võimalused, arvutatakse võimalikud lühisvoolu väärtused ning nende järgi valitakse kiiresti toimivaid väljalülitusvahendeid, lühisvoolu piiramiseks näiteks reaktorid (suure induktiivtakistusega drosselid). Kasutatakse piisava lühisvoolutaluvusega kaitsmeid, näiteks 6 kA (mitte segamini ajada kaitsme nimivooluga ehk maksimaalse töövooluga).

Lisaks maksimaalsele lühisvoolule on elektripaigaldistes vaja kaitsesätete valikul arvestada ka minimaalset lühisvoolu, kui kaitstav liin on pikk ja kaablisooned väikse ristlõikega. Siis võib lühise tekitatud vool osutuda kaitsme rakendumise jaoks liiga väikeseks. Sarnane probleem võib tekkida ka paigaldistes, mille juhtide ühendustel on väiksed kontaktpinnad, mis normaalsest suurema voolu korral kuumenevad ja võivad tuleohtlikult üle kuumeneda.

Kaitselülitite korrektse rakendumise kontrollimiseks tehakse elektripaigaldises kontrollmõõtmisi, seda nimetatakse ka rikkesilmuse kontrolliks. Kui mõõtmiste käigus selgub, et kontrollitavas ahelas tekkiv lühisvool on väiksem kui olemasoleva kaitse minimaalne lühisvool, siis valitakse väiksema nimivooluga või lühisele tundlikuma karakteristikuga kaitselüliti.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ENE 6. köide, 1992