Lühis (inglise short-circuit, saksa Kurzschluß, soome oikosulku) on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust.

Lühis

Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast.

Lühisvool elektripaigaldistesRedigeeri

Elektrivõrkude ja elektripaigaldiste kavandamisel tuleb ette näha lühise tekkimise võimalused kavandatavas võrgus või paigaldises ja teha õigete algandmetega vastavad arvutused maksimaalse võimalike lühisvoolude tekkimiseks ning väljaarvestatud lühisvoolude järgi teha õigete lühisvoolutaluvusega kaitsmete valik. Olmetingimuste kilpides kasutatavatel moodulseadmetel on enamasti maksimaalne lubatav lühisvool tähistatud, näiteks 6 kA või 6000 A (mitte segamini ajada kaitsme nimivooluga ehk maksimaalse töövooluga) on üldlevinud moodulkaitseseadmete lühisvoolutaluvus. Kolmefaasilises süsteemis arvestatakse maksimaalset lühisvoolu faaside vahelise juhtide lühise korral, näiteks pingel 400 V, ühefaasilises süsteemis arvestatakse pinget faasi ja neutraalijuhtide vahel näiteks 230 V, mistõttu ühefaasilistel liinidel võib olla lubatud kolmefaasiliste liinidele lubatust väiksema lühisvoolutaluvusega kaitsed.

Lisaks maksimaalsele lühisvoolule on vaja elektripaigaldistes välja kaitsete õige valiku jaoks arvestada ka minimaalne lühisvool. kaitstava liini kogu pikkuses ja lõpus tekkinud lühise tekkimisel on vajalik kaitse kiireks lahutamiseks mingi minimaalse voolu tekkimine kaitseseadmes. Kui kaitstav liin on väga pikk (näiteks mitusada meetrit) ja kaabli(te) juht suhteliselt väikse ristlõikega (~1 mm² juhtide ristlõigetega pikendusjuhtmed), siis tekib oht et kaitse rakendub lubamatult pika viivitusega või ei rakendu, sest lühise tekitatud vool on kaitsme rakendumise jaoks liiga väike. Sarnane probleem saab tekkida ka vanemates ja kehvade ühendustega kaablitega elektripaigaldistes, mille kilpides-harukarpides jt ühenduskohtades on juhtide ühendustel väiksed kontaktpinnad, mis normaalsest suurema voolu korral kuumenevad ja võivad süüdata isolatsioon- ning teisi põlevmaterjale. Kaitsete korrektsete rakendumiste kontrollimiseks tehakse elektripaigaldises kontrollmõõtmisi, seda nimetatakse rahvapärasemalt ka rikkesilmuse kontrolliks. Kui mõõtmiste käigus selgub, et ahelas (reeglina lõpus) tekkiva lühise korral tekkiv vool on väiksem kui olemasoleva kaitse min lühisvool siis tuleks valida väiksema nimivooluga kaitse, vahetada teise, lühisele tundlikuma karakteristikuga kaitse (C asemele B; D asemel C või B) vastu või vahetada kaablid suurema ristlõikega (väiksema sisetakistusega) kaablitega.

Lühisvoolude suurused sõltuvad kogu toiteahelast, alajaama toitest trafo võimsusest, toiteliinidest jne. Samade (varem mõõdetud rikkesilmusega objektil) või samasuguste kaitsete, kilpide kasutamine erinevates kohtades ei anna mingit tagatist lühisekindluse kohta, et järgmisel objekti lühisvoolud ja tehtud mõõtmised kindlasti sobivad, sobivuse saavutamiseks tuleb teha asjatundja poolt asjakohased arvestused ja parem need kontrollida rikkesilmuse mõõtmistega.

Vaata kaRedigeeri