Lühhike öppetus

Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne.

Lühhikese öppetuse tiitelleht
Ajakirja välja andnud trükikoja ase Kuningamäel

Ilmus aastatel 1766–1767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljaandel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada.

Esimese vihiku täielik pealkiri oli: Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures. Selle körwas on weel muud head nouud, öppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud. Alates teisest jaost ilmus pealkiri lühemal kujul: Lühhikesse õppetusse mis sees monned head rohhud ning nouud teäda antakse, teine tük.

Ilmus kord nädalas, igal numbril ("tükil") oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 numbrit. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. 25 esimest numbrit tõlgiti ka läti keelde: "Latweeschu Ahrste" (uues läti kirjaviisis Latviešu Ārste, tõlkijaks oli praost J. Lange, trükiti samuti Põltsamaal 1768).

Lühhikest öppetust peetakse üldiselt esimeseks eestikeelseks ajakirjaks. Mõned allikad kirjeldavad seda hoopis kui 41 osas ilmunud raamatut.

Esimeseks eestikeelseks ajaleheks peetakse 1806 ilmunud Tarto maa rahva Näddali-Lehte.

Vaata ka

muuda

Kirjandus

muuda
  • Aino Valmet, "Lühhike öppetus" keelelisest küljest, Keel ja Kirjandus, 1966, nr 11, lk 683–688
  • Helgi Vihma, Eesti esimese teadusliku sõnaraamatu eelkäijast, Kodumurre, 1972, nr 10/11, lk 53–55
  • Veel A. W. Hupeli osast esimeses eestikeelses ajakirjas. Läbi kahe sajandi, Juhan Peegel. Tallinn, 1971, lk 7–10
  • H. Normann, Märkusi esimesest Eesti arstilis-tervishoiulisest ajakirjast, Eesti Arst, 1926, nr 12, lk 428–432

Välislingid

muuda