Lõugtundlased

Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana. Lõugtundlaste hulka arvatakse ämblikulaadsed (Arachnida), odasabalised (Xiphosura) jt. Lõugtundlastega on fülogeneetiliselt lähedalt seotud väljasurnud trilobiidid (Trilobita).

Lõugtundlased Fossiilide leiud: Kambrium - retsentne
Odasaba (Limulus polyphemus)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond	Lõugtundlased Chelicerata Heymons, 1901
Klassid
Ämblikulaadsed Arachnida Odasabalised Xiphosura Hiidjalgsed Pycnogonida †Eurüpteriidid Eurypterida

Tänapäevaks on ka enamik mereelulisi lõugtundlasi, kaasa arvatud kogu eurüpteriidide (Eurypterida) selts, välja surnud.

Alamhõimkonnad ja klassid

1. lõugtundlased (Chelicerata)

• ämblikulaadsed (Arachnida)

1. skorpionilised (Scorpionida)
2. ämblikulised (Araneae)
3. lestalised (Acarina)

Iseloomustus

Lõugtundlaste keha koosneb pearindmikust ja tagakehast (abdoomenist). Enamikul rühmadel moodustub pearindmik 6–8 lülist. Lõugtundlastel puuduvad tundlad. Neil on kaks paari suiseid: esimesi kutsutakse lõugtundlateks (millest ka nende nimi) ehk helitseerideks ja teist paari lõugkobijateks ehk pedipalpideks.

Enamik lõugtundlasi on röövloomad.

Lõugtundlased on lahksoolised.