Ava peamenüü

Läti haridus on haridus Läti Vabariigis. Seda jaotatakse peamiselt põhi-, kesk- ja kõrghariduseks.

1. klassi astuvad lapsed 6- või 7-aastaselt. Põhiharidus kestab üheksa aastat ja selle omandamine on kohustuslik kõigile kuni 15-aastastele inimestele või kuni põhikooli lõpetamiseni. Soovi korral saab jätkata õppimist 12. klassini. Õpilastel on võimalus valida üldkeskhariduse (kestab kolm aastat ja valmistab õpilast ette kõrghariduse saamiseks) või kutsekeskhariduse (on suunatud kutse saamisele) vahel. Põhi- ja keskharidus on tasuta. Lätis on nagu ka Eestis korraldatud riigieksamite süsteem.

Aastal 1996 oli põhihariduse omandanud 95,8% kogu rahvastikust. Alates 2001. aastast on kasvanud põhikoolis käimisest loobunud õpilaste arv, eriti maapiirkondades, kus on osa koolidest suletud.

Lätis on probleemiks vähemusrahvuste keelte kasutamine keskharidusasustustes, mis põhjustas aastatel 2003–2004 proteste. Läti välisministeeriumi andmetel on Lätis võimalik põhiharidust saada kaheksas vähemusrahvuse keeles: vene, valgevene, poola, ukraina, leedu, eesti, juudi ja mustlaskeeles. Tegelikult on aga ainult vene ja poola koolides õppekeel kõigis ainetes vastavalt vene või poola keel; vähemusrahvuste põhikoolides õpetatakse kas läti või vene keeles ning selle rahvuse keelt ja kultuuri õpetatakse õppeainetena.

UNESCO andmetel omandavad 2010. aasta seisuga välismaal kõrgharidust 4720 Läti tudengit (peamiselt Suurbritannias, Taanis, Venemaal ja Saksamaal); aastal 2012 oli neid 6284. Läti kõrgkoolides õppis 2010. aastal 1760 mõnest muust riigist pärit tudengit (peamiselt Venemaalt, Ukrainast ja Leedust); aastal 2012 oli neid 3505. Läti haridus- ja teadusministeeriumi andmetel 2014/2015 õppeaastal Lätis 2844 tudengit välismaalt.

Aastal 2011 oli kõrgharidusega 23% Läti rahvastikust.