Ava peamenüü

Läänerinne oli Esimese maailmasõja peamine sõjatanner, mille avas avas pärast sõja algust 1914. aasta augustis Saksa keisririigi armee. Sakslased tungisid Schlieffeni plaani järgi läbi Luksemburgi ja Belgia Kirde-Prantsusmaale, et hõivata sealsed olulised tööstuspiirkonnad koos pealinna Pariisiga ja Prantsusmaa kiiresti sõjast välja lüüa, pealetungi kulg pöördus aga drastiliselt Marne'i lahingus. Pärast järgnenud Merevõidujooksu, milles käigus mõlemad pooled üritasid järjest vastasest põhjapoolt mööda tungida, olid mõlemad vaenupooled valmis kaevanud Põhjamerest Šveitsini ulatuvad kaevikuliinid, mis nihkusid kuni 1917. ja 1918. aastani vähesel määral.

Läänerinne (Esimene maailmasõda)
Osa Esimesest maailmasõjast
Canadian tank and soldiers Vimy 1917.jpg
Mark II tank ja Kanada sõdurid Vimy kõrgendiku lahingus, 1917
Toimumisaeg 4. august 1914 – 11. november 1918
(4 aastat, 3 kuud, 1 nädal)
Toimumiskoht Belgia, Kirde-Prantsusmaa, Elsass-Lotring, Lääne-Saksamaa
Tulemus

Otsustav liitlasvägede võit

Osalised
Liitlasväed

Prantsusmaa Prantsusmaa

Flag of the United Kingdom.svg Briti impeerium

Keskriigid
Väejuhid või liidrid
Jõudude suurus
Kokku: u 16 000 000 Flag of the German Empire.svg 13 250 000[1]
Kaotused
Kokku: u 7 500 000
  • Flag of France.svg 4 808 000
  • Flag of the United Kingdom.svg 2 264 200
  • Flag of the United States.svg 286 330
  • Flag of Belgium.svg 93 100
  • Flag of Portugal.svg 22 120
  • Flag of Italy (1861–1946).svg 20 870
  • Flag of Russia.svg 4542

Tsiviilisikuid: 534 500
Kokku: u 5 500 000
  • Flag of the German Empire.svg 5 490 300
  • Flag of Austria-Hungary (1869-1918).svg 17 300

Tsiviilisikuid: 424 000

1915. ja 1917. aasta vahel toimus rindel mitu suurt pealetungi, mis hõlmasid tihti massiivseid suurtükilööke ja suuri jalaväerünnakuid. Kohati tugevasti kindlustatud positsioonid, kuulipildujapesad, okastraat ja suurtükituli põhjustasid pealetungide ja vastupealetungide käigus korduvalt väga suuri kaotusi, ning tihti ei saavutatud nende operatsioonidega üleüldse mingeid märkimisväärseid eesmärke. Veriseimad nendest pealetungidest olid 1916. aastal toimunud Verduni lahing ligi 700 000 kaotusega, samal aastal toimunud Somme'i lahing ligi miljoniga, 1917. aasta Passchendaele lahing (kolmas Ieperi lahing) ligi 500 000.[5][6]

Murdmaks kaevikusõjast tulemusena tekkinud patiseisu, asusid mõlemad pooled sõjategevuses katsetama erinevaid uusi tehnoloogiaid, seehulgas mürkgaasid, lennukid ja tankid. 1918. aasta saabudes hakkas rindejoon uuesti liikuma, tänu kasutatavate taktikate parandamisele ja Antandi armeede nõrgenemisele. Samal aastal alanud Saksa kevadpealetung sai võimalikuks tänu Brest-Litovski rahulepingule, mis lõpetas Keskriikide sõja Venemaa ja Rumeenia vastu idarindel. Kasutades lühikesi intensiivseid suurtükilööke ja erinevaid sisseimbumistaktikaid, liikusid Saksa väed ligi 100 kilomeetrit läände, mis oli suurim edasitung kumbagi poole poolt 1914. aastast saati, kuid kokkuvõttes pealetung luhtus.

1918. aasta teisel poolel alanud jõuline liitlaste vastupealetung põhjustas lõpuks Saksa vägede kokkuvarisemise ja veenis Saksa väejuhatust, et kaotus on vältimatu. 11. novembril 1918 sõlmis Saksa valitsus liitlasvägedega Compiègne'i vaherahu ja 1919. aastal sõlmiti sõja lõpetanud Versailles' rahuleping.

Sisukord

1914Redigeeri

Sõjaplaanid & PiirilahingudRedigeeri

  Pikemalt artiklites Schlieffeni plaan, Plaan XVII ja Piirilahingud

Marne'i lahingRedigeeri

  Pikemalt artiklis Marne'i lahing

Esimene Ieperi lahingRedigeeri

  Pikemalt artiklis Esimene Ieperi lahing

1915Redigeeri

1916Redigeeri

Verduni lahingRedigeeri

  Pikemalt artiklis Verduni lahing

Somme'i lahingRedigeeri

  Pikemalt artiklis Somme'i lahing

Hindenburgi liinRedigeeri

  Pikemalt artiklis Hindenburgi liin

1917Redigeeri

  Pikemalt artiklis Hindenburgi liin

Nivelle'i pealetungRedigeeri

  Pikemalt artiklites Nivelle'i pealetung ja Arrasi lahing (1917)

Flandria pealetungRedigeeri

  Pikemalt artiklites Messines'i lahing (1917) ja Kolmas Ypres'i lahing

Cambrai lahingRedigeeri

  Pikemalt artiklis Cambrai lahing

1918Redigeeri

Saksa kevadpealetungRedigeeri

  Pikemalt artiklis Saksa kevadpealetung

Liitlasvägede vastupealetungidRedigeeri

  Pikemalt artiklites Teine Marne'i lahing, Sajapäevane pealetung ja Compiègne'i vaherahu

TagajärjedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Esimese maailmasõja tagajärjed

HukkunudRedigeeri

  Pikemalt artiklis Esimese maailmasõjas hukkunud

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 ILO 1925, lk 29.
  2. WO 1922, lk 742.
  3. Ayres 1919, lk 105.
  4. Hosch 2010, lk 219.
  5. Liddle 1997, lk 45–58.
  6. Edmonds 1991, lk 361–363.

KirjandusRedigeeri

  • Ayres, L. P. (1 August 1919). The War with Germany: A Statistical Summary (2nd [online] ed.). Washington, DC: United States War Department, General Staff. OCLC 869902118.
  • Edmonds, J. E. (1991) [1948]. Military Operations France and Belgium, 1917: 7 June – 10 November. Messines and Third Ypres (Passchendaele). History of the Great War Based on Official Documents by Direction of the Historical Section of the Committee of Imperial Defence. II. Nashville, TN: Imperial War Museum and Battery Press. ISBN 978-0-89839-166-4.
  • Hosch, William, ed. (2010). World War I: People, Politics, and Power. New York: Britannica Educational. ISBN 978-1-615-30048-8.
  • International Labour Office (1923–1925). Les tués et les disparus. Enquête sur la production. Rapport général. Tome 4. Part II. Paris et al.: Berger-Levrault, 1923–25. OCLC 6445561.
  • Liddle, P. H. (1997). Passchendaele in Perspective: The Third Battle of Ypres. Barnsley: Pen & Sword. ISBN 978-0-85052-588-5.
  • War Office (1922). Statistics of the Military Effort of the British Empire During the Great War 1914–1920. London: HMSO. OCLC 924169428.