Kvalitatiivne matemaatika
Kvalitatiivne matemaatika erineb tavapärasest, kvantitatiivsest (arvulisest) matemaatikast selle poolest, et esitab objekte kvalitatiivselt, s.t terviklikult, kuid semantiliste tunnustega detailiseeritud kujul.[1]
Mõiste "kvalitatiivne matemaatika" pärineb Claude Lévi-Straussilt. Seda ambivalentset mõistet on erinevad autorid käsitletud erinevalt.[2] Praegu ühtset kvalitatiivset matemaatikat ei eksisteeri, kuid selle ilminguid leidub mitmel pool, ka Eestis.
1968. aastal avaldas Tartu Ülikooli matemaatik Jevgeni Gabovitš raamatu arvudeta matemaatikast, mis piirdus küll vaid näidetega algebrast ja graafiteooriast.[3] 1970. aastal opereeris kvalitatiivsete tunnustega oma doktoritöös ühe tollase uurimisinstituudi laborijuhataja Albert Tiro [4]. 1990. aastatel John Teveti poolt alustatud uurimissuund graafiteooria ja semiootika piirimail – struktuurisemiootika – rajaneb kvalitatiivsetel tunnustel [5]. Üks kvalitatiivse matemaatika alane põhjalikum artiklikogumik ilmus Jaan Valsineri toimetusel.[6]
Viited muuda
- ↑ K. D. Forbus. (2008) Qualitative mathematics – Handbook of Knowledge Representation. 361-393. DOI: 10.1016/S1574-6526(07)03009-X
- ↑ L. Rudolph. (2006) Spaces of ambivalence: Qualitative mathematics in the modelling of complex fluid phenomena. – Estudios Psicologia, Vol 27, No 1, March, 67-83
- ↑ J. Gabovitš. (1968) Arvudeta matemaatika. Valgus
- ↑ А. М. Тиро. (1974) Основы аппарата формального языка организационного управления. ИУНХ, Москва
- ↑ J.-T. Tevet. (2010) Graafide varjatud külgi. S.E.R.R., Tallinn, ISBN 9789949213108
- ↑ J. Valsiner, L. Rudolph (editors). (2012) Qualitative Mathematics for the Social Sciences. Routledge