Kuukivi (Collins)

"Kuukivi" ("The Moonstone") on Wilkie Collinsi 1868. aastal valminud kiriromaan, mis avaldati kõigepealt Inglismaal osadena Charles Dickensi ajakirjas All the Year Around ja Ameerika Ühendriikides ajakirjas Harper's Weekly.

„Kuukivi“ peetakse detektiivromaani žanri varajaseks eelkäijaks ning Dorothy L. Sayers arvates oli see “ilmselt kõige parem detektiivromaan, mis eales kirjutatud”[1]. Collins kohandas romaani laval esitamiseks 1877. aastal ning sellest alates on “Kuukivist” tehtud mitmeid adaptsioone.

Sisuülevaade (minategelased)Redigeeri

“Kuukivi” on kirjutatud epistolaarses stiilis, ajakirjanduslikult. Teose vältel on kokku 11 esimeses isikus jutustajat:

  • John Herncastle’i nimetamata sugulane
  • Gabriel Betteredge (rohkem kui kaks lõiku)
  • preili Clack
  • härra Bruff
  • Franklin Blake (rohkem kui kaks lõiku)
  • Ezra Jennings
  • seersant Cuff
  • seersant Cuffi uurija
  • doktor Candy
  • aurulaeva Bewley Castle kapten
  • härra Murthwaite

Jutustajate vaheldumisel muutub ka vaatepunkt tegevustikule, toon ja arvamused teiste tegelaste kohta, näiteks Betteredge kasutab rohkem huumorit, sest see on tema tegelaskujule omane. Tegelane Franklin Blake on tagantjärele (1850) kogunud kokku kõikide osaliste kirjalikud jutustused juhtunust (1848–1849), mistõttu on romaan kirjutatud suures osas minevikus. Blake’i lisatud toimetuslikud kommentaarid on aga olevikus.[2]

KokkuvõteRedigeeri

Romaani tegevus toimub Inglismaa põhjaosas, täpsemalt Yorkshire’is ja Londonis, aga ka Indias. Romaan algab kriminaalse looga minevikust. Briti armee kolonel John Herncastle otsustab Seringapatami piiramise käigus varastada linna väärtuslikema teemandi, Kollase Kuukivi, mis oli osa hindude pühamust Kuu Jumalale. Selle käigus mõrvab Herncastle kaks valvurit ning kolmanda viimaste sõnadega langevad tema peale needus ning lubadus, et kivile tulevad järgi selle õiged valvurid. Johni pere ei kiida tema tegusid heaks ning nad keeravad talle selja, mistõttu jätab John peale surma varastatud kivi hoopis oma õetütrele Rachel Verinderile.

 
Illustratsioon novellist "Kuukivi".

Rachel kannab kivi oma 18. sünnipäevapeol ning see jääb kõigile silma. Samal õhtul aga haihtub kivi Racheli magamistoast jälgi jätmata ning tekib hulga küsimusi varga tõelise isiku kohta. Franklin Blake, kes vastutas kuukivi kohaletoomise eest, kahtlustab, et John jättis kivi oma õetütrele, sest kartis ise needust ning soovis õe (leedi Verinderi) perele halba. Seetõttu saavad esimesteks kahtlusalusteks kolm indialast, keda kuuldi peorahva sõnul maja lähedal teemandist rääkimas. Tundes isegi süüd ning tahtes oma nime puhastada, palub Franklin Leedi Verinderi majapidajal Gabriel Betteredge’il kirja panna kõikide kohalolijate seletused tollest juhtumist. Kui kohalik uurija Seegrave ühtki juhtnööri ei leidnud, kutsuti Londonist appi seersant Cuff. Noore seersandi kahtlus langeb kohe Gabrieli tütre, teenijanna Rosanna Spearmani peale, sest enne Leedi Verinderi heaks töötamist oli ta varas olnud. Neiu väidab aga, et on selle elu seljataha jätnud. Asjatult kahtlustatakse ka Rachelit ennast Rosannaga koostöö tegemises, kui ta ei aita Franklin Blake’il varast välja selgitada. Uurimise juhtnööride tõttu teeb Rosanna enesetapu, pärast mida vallandatakse Cuff juhtumi uurimiselt. Verinderi pere kolib Racheli kaitseks ja rahustamiseks mõneks ajaks Londonisse. Leedi Verinder sureb Londonis ning värske pärijana on Rachelile tekkinud uus kosilane, Godfrey Ablewhite. Olles kord juba oma peol tema abieluettepaneku tagasi lükanud, ei võta Rachel ka uut ettepanekut vastu, sest kahtlustab, et Ablewhite kosib teda vaid raha saamise eesmärgil.

Teemant leitakse lõpuks ühest Londoni panga seifist, kuid keegi ei suuda seletada, kuidas see sinna sai, ning kuhu see järgmisena kadus. Jällegi pannakse kivi oletatava asukoha ümbruses tähele indialasi. Teenijanna Rosanna äsjaleitud enesetapukirjas seisab, et kivi varguses on süüdi Franklin Blake, ning et armastuse nimel varjas naine seda informatsiooni. Naine üritas võtta süüd enda peale, kuid ilma Blake’i tähelepanuta ei suutnud ta enam elada. Blake ise röövi ei mäleta, kuid ka Racheli ülestunnistus väidab sama. Nüüd oli Franklin Blake’il veelgi rohkem motivatsooni tegelik varas leida, ning mees kolib tagasi Yorkshire’isse. Edasise uurimise käigus pakub isikliku teooria välja Ezra Jennings, doktor Candy assistent. Nimelt oli tema arvates kuriteos süüdi hoopis dr Candy, kes oli hiljutise haigestumise tõttu kaotanud oma tavapärase intelligentsuse, ning uimastanud tol õhtul peol tekkinud vaidluse käigus Franklin Blake’i oopiumiga. Olles kivi ja Racheli turvalisuse pärast mures, võttis Franklin kivi endaga kaasa, et see ohutusse kohta toimetada. Seda teooriat tõestatakse tolle õhtu sündmusi korrates, ning Rachel ja Franklin abielluvad. Samal ajal leitakse Londonis kahtlustatava varga surnukeha. Tumeda nahaga isik tuvastatakse, ning tuleb välja, et tegemist on Godfreyga. Nimelt oli Blake tol ööl kivi tema kätte andnud, et too selle oma isa panka hoiule viiks. Godfrey oli kasutanud valenime ning elanud topeltelu, mistõttu kandis ta ka maskeeringut. Põgenedes oli tema plaan olnud viia teemant Euroopasse, et see seal tükkideks lõigata ja maha müüa, kuid varemgi nähtud indialased jõudsid temast ette, ning viisid kivi tagasi oma õigesse asukohta, oma Kuu Jumala pühamusse.[3]

TegelasedRedigeeri

  • Härra Murthwaite – seikleja, kes on mitmeid kordi Indias käinud, elab kuukivi vargusele kaasa, ning juhatab raamatu justkui spiooni positsioonilt sisse
  • Kolonel John Herncastle – tõrjuv ja ebamoraalne mees, kes võitles Indias olles Inglise armees (1799), ning varastas sealt mõrva käigus kuukivi, mille jättis peale surma oma õetütrele Rachel Verinderile
  • Rachel Verinder – aus ja tundeline peategelane, Leedi Verinderi tütar, päris 18-aastaseks saamise puhul kuukivi, armunud Franklin Blake’i
  • Leedi Verinder – Racheli ema, sügavalt oma tütrele pühendunud õiglase meelega rikas lesk, kes sureb teose esimeses pooles südamehaigusesse
  • Franklin Blake – Leedi Verinderi vennapoeg, palju reisinud seikleja, üks romaani jutustajatest, kes uurib enda süüst päästmiseks kuukivi vargust, armunud Rachel Verinderisse
  • Godfrey Ablewhite – Leedi Verinderi vennapoeg, kes juhib mitut tema heategevust, teeb Rachelile mitu abieluettepanekut ja keda kahtlustatakse kuukivi varguses
  • Gabriel Betteredge – terve elu olnud Leedi Verinderi usaldusväärseim majapidaja, justkui pereliige, humoorikas, harrastab kirjutamist, uurib omal käel kuukiviga juhtunut
  • Penelope Betteredge – Gabrieli tütar, Racheli teenijanna ja talle justkui isafiguuri eest, otsekohene ja aus, usaldusväärne
  • Rosanna Spearman – kuukivi varguses kahtlustatav teenijanna, kes oli eelnevalt varas, häbeneb oma minevikku ja hoiab omaette, väga tänulik Leedi Verinderile, kes tema oma hoole alla võttis
  • Härra Candy – Leedi Verinderieri arst, lapseliku huumorimeelega, haigestub pärast Racheli sünnipäeva järel vihma kätte jäämist ning pole enam kunagi endine
  • Ezra Jennings – härra Candy assistent, omapärase väljanägemisega, pooleldi hõbehallide ja mustade juustega, pikk, kõhn ja kortsus näoga, teadushuviline mees, salapärane ja naiseliku tundlikkusega tegelane, kes kasutab oopiumi, et ravida oma kroonilist valu
  • Seersant Cuff – Londonist saadetud detektiiv, kuigi ta ei näe välja nagu tavaline politseinik, on noormees tuntud oma tähelepanelikkuse ja arukuse poolest, vabal ajal aretab roose, sümpaatne
  • Preili Drusilla Clack – Leedi Verinderi ebameeldiv õetütar, hindab kõrgelt kristlikke väärtusi, kuid on ebaviisakas nende vastu, kes talle ei meeldi, näiteks on indialaste vastu rassistlik, imetleb Ablewhite’i ja kutsub teda oma kangelaseks
  • Härra Mathew Bruff – Verinderite advokaat, loogilise ja faktipõhise mõtlemisega auväärne mees, austab kahtlustatavate indialaste leidlikkust ja visadust
  • Kolm India preestrit – hindu braahmanid/preestrid, kes pühendasid oma elu sõja ajal varastatud kuukivi tagasi saamisele.[2][3]

SümbolidRedigeeri

Kuukivi – tegevustiku keskmes olev vääriskivi mängib romaanis suurt rolli. Kuukivi sinine helge sümboliseerib puutumatust, sealt ka kivi nimi. Majapidaja Gabriel Betteredge’i sõnul on kivi “hoomamatu nagu taevas ise”. Kuna romaanis mainitud kuukivi oli pärit Indiast, sümboliseerib see ka Inglismaal elavatele tegelastele omamoodi eksootilisust ja müstilisust. Kivi vargust Rachel Verinderi magamistoast võib lugeda ka süütuse kaotamise metafooriks, sest varas oli tema armastatu Franklin Blake.[2]

“Robinson Crusoe” ja tubakas – romaanis on tihti mainitud majapidaja Gabrieli lugemas raamatut “Robinson Crusoe” ja suitsetamas tubakat. Raamat räägib mehest, kes lahkub Inglismaalt ning vallutab uue võõra territooriumi. See on otsene viide Briti imperialismi viljade nautimisele, sest ka tubakas oli Briti impeeriumile eksootiline kaup.[2]

ViitedRedigeeri

  1. Hall, Sharon K. 1979. Twentieth Century Literary Criticism. Ann Arbor: University of Michigan.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Sparknotes Editors. 2005. The Moonstone: Study Guide. Kättesaadav: https://www.sparknotes.com/lit/moonstone/, külastatud märts, 2022.
  3. 3,0 3,1 Wilkie Collins (1924). "The Moonstone". London: David Campbell.