Kuuillusioon

Kuuillusioon on optiline illusioon, mille tõttu näib Kuu horisondi lähedal suuremana kui kõrgemal taevas. Seda nähtust on tuntud antiikajast saadik ning täheldatud mitmetes kultuurides.^[1] Selle illusiooni põhjused pole siiani täpselt selged.^[2]^[3]

Illusiooni tõestus muuda

Levinud uskumuse kohaselt, mis ulatub tagasi Aristotelese aega 4. sajandil eKr, paistab Kuu horisondi lähedal suuremana tänu Maa atmosfääri põhjustatud suurendusefektile. See aga ei ole tõsi. Kuigi atmosfäär muudab Kuu näilist värvust, ei suurenda ega vähenda see kuigivõrd Kuu näilist suurust.^[4] Fotod Kuust eri kõrgustel tõestavad, et Kuu suurus ei muutu.^[5] Seega on tegu illusiooniga.

Võimalikud seletused muuda

Näilise kauguse hüpotees muuda

Pilved, mis on horisondi lähedal, paiknevad tavaliselt vaatlejast kaugemal kui need, mis on kõrgemal taevas. Seetõttu tundub taevas lame või õrnalt kaardus

Näilise kauguse teooriat kirjeldas esimesena Kleomedes umbes aastal 200. Selle kohaselt näib horisondi kohal olev Kuu suuremana kui kõrgemal olev Kuu, kuna see näib olevat kaugemal.

Kui me näeme taevas objekte nagu näiteks pilved, linnud ja lennukid, siis horisondi kohal olevad objektid on tavapäraselt kaugemal kui need, mis on pea kohal. See võib põhjustada taeva lamedana või veidi kaarja pinnana tajumist, kus objektid, mis liiguvad horisondi poole, alati kaugenevad meist.

Kui me tajume Kuud teiste taevas asuvate objektide lähedal olevana, siis me eeldame, et horisondile lähenedes see ka kaugeneb, mis peaks põhjustama väiksema pildi silma võrkkkestal. Aga kuna võrkkestal Kuu suurus sisuliselt jääb samaks, siis meie aju arvab, et horisondi kohal olev Kuu peab olema füüsiliselt suurem.

Suhtelise suuruse hüpotees muuda

Ebbinghausi illusioon. Alumine keskmine ring tundub paljudele inimestele suurem kui ülemine keskmine ring, kuigi tegelikult on need ühesuurused. Illusiooni põhjustab keskmiseid ringe ümbritsevate ringide erinev suurus. Kui keskmist ringi ümbritsevad suuremad ringid, siis näib see väiksem kui väiksemate ümbritsevate ringide korral.

Selle hüpoteesi kohaselt ei sõltu objekti näiline suurus üksnes objekti enda suurusest võrkkestal, vaid ka seda ümbritsevate objektide suurusest. Kuuillusiooni korral panevad horisondi kohal olevad objektid (näiteks puud ja ehitised) Kuu näima suuremana. Kuid kõrgemal olev Kuu on ümbritsetud suure tühja taevalaotusega, mistõttu see näib väiksem.^[6]

Seda efekti illustreeritakse klassikalise Ebbinghausi illusiooniga, kus ring tundub juhul, kui seda ümbritsevad väiksemad ringid, suuremana kui siis, kui seda ümbritsevad suuremad ringid.

Viited muuda

↑ Wade, Nicholas J (1998). A natural history of vision. A Bradford Book. lk. 377 ff.
↑ Hershenson, Maurice (1989). The Moon illusion. ISBN 0-8058-0121-9.
↑ McCready, Don (10.11. 2004). "Finally! Why the Moon Looks Big at the Horizon and Smaller When Higher Up". Psychology Department, University of Wisconsin-Whitewater. vaadatud 2.12.2015.
↑ "See a huge moon illusion". USA Today. 17.06.2008.
↑ Lynch, D and Livingstone, W (2001). Color and Light in Nature. Cambridge University Press. par. 7.10
↑ Restle, Frank (veebruar 1970). "Moon Illusion Explained on the Basis of Relative Size". Science.

[1] Wade, Nicholas J (1998). A natural history of vision. A Bradford Book. lk. 377 ff.

[2] Hershenson, Maurice (1989). The Moon illusion. ISBN 0-8058-0121-9.

[3] McCready, Don (10.11. 2004). "Finally! Why the Moon Looks Big at the Horizon and Smaller When Higher Up". Psychology Department, University of Wisconsin-Whitewater. vaadatud 2.12.2015.

[4] "See a huge moon illusion". USA Today. 17.06.2008.

[5] Lynch, D and Livingstone, W (2001). Color and Light in Nature. Cambridge University Press. par. 7.10

[6] Restle, Frank (veebruar 1970). "Moon Illusion Explained on the Basis of Relative Size". Science.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]