Kursiiv (kirjavorm)
Kursiiv (keskladina cursivus 'lendav', 'jooksev' ladina sõnast currere 'jooksma'[1]) on kirjavorm, mida kõige laiemas mõttes iseloomustavad kaldus tähed ja käsikirjalise kirjutuskirja puhul ka tähtede omavahel seotus. Kursiiv on tavaliselt argisem, kiirem ja vabama käega loodud versioon mingist varasemast kindlakujulisest kirjastiilist ja tavaliselt puudub kursiivkirjades range standard.


Näited
muudaNäiteks lähtuvad rooma kursiivkirjad (majuskelkursiiv ja minuskelkursiiv) rooma majusklist, mille tähekujud on muutunud teistsuguseks kiire kirjutamise ja kirjutamispinna omaduste tõttu. Gooti kursiivide väljakujunemisel mängis rolli paberi kasutuselevõtt, mis võimaldas seotud tähtedega kirjutamist hõlpsamalt kui pärgament.
Kursiiv trükikirjana
muudaKursiivist kõneldakse ka tüpograafias trükikirjade ja fontide puhul. Näiteks on trükiantiikva kursiiviks 15. sajandi humanistikursiivist laenatud tähevormid, mis erinevad antiikvatähtedest. Kaldkirja (oblique) puhul, erinevalt kursiivist, ei muutu tähemärgi kuju, vaid tähemärki kasutatakse paremale kallutatud kujul nii plokk-kirjade kui ka antiikvakirjade puhul.