Kuressaare merekool
Kuressaare merekool oli merekool Kuressaares, mis tegutses 1891. aastast 1928. aastani[1]. Kuressaare merekoolis õppis selle avamisest kuni Esimese maailmasõjani 713 õpilast, nende hulgas 646 Saare- ja Muhumaa noormeest[2].
1891. aastal asutatud Kuressaare merekool tegutses 1903. aastani Pidula kojas Pikk tänav 44, aastatel 1903–1915 Kohtu ja Komandandi tänava nurgahoones, 1919. aastast jätkas merekool endise Kuressaare linnakooli majas Suur-Põllu tänav 4.
Õpetajad ja õppekorraldus
muudaKuressaare merekool asutati ajal, mil kehtis veel 1867. aasta merekoolide suhtelised vabameelne seadus, kuid juba oli alanud venestamine. Seetõttu määrati 5. novembril 1890. aastal kinnitatud põhikirjas kooli õppekeeleks vene keel. Mihkel Kommeli sõnul õpiti siiski põhiliselt eesti keeles ning saksa, vene ja inglise keelt kasutati vastavalt vajadusele[3]. Põhikirja järgi oli kooli eesmärgiks teadmiste andmine rannasõidutüürimehe eksamiprogrammi ulatuses, siiski ületas õppetöö tasemelt kaugelt talle ametlikult omistatud I järgu ja hakkas tegelikult tööle III järgu koolina.[1]
Päevas oli 8, nädalas 48 õppetundi. Õppetöö kestis 20. oktoobrist 20. märtsini. Ruumipuuduse tõttu ei saanud kool kõiki soovijaid vastu võtta. Koolil oli ainult kolm üüritud tuba: klassituba, õpetajate tube ja riidehoid.
Kooli õppetegevuse katkestas lühikeseks ajaks Esimene maailmasõda. Taasavatud kooli avaaktus peeti 15. oktoobril 1919.[2]
1920. aastatel kestis õpe koolis neli aastat, olemas oli ka ettevalmistusklass. Lisaks tüürimeestele valmistati ette lähi- ja kaugsõidukapteneid. Õppetöö vaheldus iga klassi järel kindla pikkusega meresõidupraktikaga, mis koos sisseastumiseksamiga võimaldas järgmisse klassi astuda.[4]
Esimeseks õpetajaks (juhatajaks) oli kooli avamisest peale Ventspilsi merekooli lõpetanud kaugsõidukapten Johan Prinz (1846–1923), kes õpetas eeskätt merendusaineid. Vene keele ja üldainete õpetaja oli pikka aega Vassili Konstantinov. Kooli eestseisusse kuulus ka Kuressaare linnapea Julius Peter Rehsche. Tähtsamad õppevahendid olid kaardid, kompassid, kronomeeter, sekstant, mehaaniline logi, kompassi deviatsiooni määramise instrumendid ja laevade joonised.[1]
1923. aastal asus Kuressaare merekooli juhataja ametikohale Saaremaa suurimaid laevaomanikke kaugesõidukapten Julius Teär (sündis 1889 Vilsandil, mõrvati Kuressaares 1941, mõnel pool kirjapilt ka Teeäär), kuid 1928. aastal sulges valitsus õpilaste vähesuse tõttu kooli. Riikliku merekooli asemel asutati J. Teäri Eramerekool, sama juhataja käe all kuni 1941. aasta kevadeni.
I lend
muudaKuressaare merekool avati 17. novembril 1891 kooli õnnistamisega. Õppetöö algas järgmisel päeval 17 õpilasega. Talve jooksul tuli õpilasi juurde ning lõpuks oli neid 32. 1892. aasta kevadel sooritas neist 9 meremeheeksami, sh 7 rannasõidutüürimeest[1]:
- Ivan Kask Saaremaalt
- Karl Kider Saaremaalt
- Nikolai Koževnikov Kuressaarest
- Aleksander Kurikjaan Saaremaalt
- Juhan Rüis Saaremaalt
- Toomas Mesbach Harjumaalt
- Juhan Pärtel Hiiumaalt
ning kaks kaugsõidutüürimeest:
- Eduard Melkert Kuressaarest
- Priidu Kõmmus Hiiumaalt
II lend
muuda1893. aasta kevadel lõpetas kooli 4 kaugsõidukaptenit, 8 kaugsõidutüürimeest ja 12 rannasõidutüürimeest.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Sirk, Väino (1993). "Kuressaare merekool aastail 1891–1915". Pesti, Olavi (toim). Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1991–1992. Kuressaare: Saaremaa Muuseum. Lk 66–73.
- ↑ 2,0 2,1 Kivi, Priit (20. november 2021). "Kuressaare merekoolist maailmameredele". Saarte Hääl.
- ↑ Kommel, Mihkel (24. august 1929). "Jooni Kuresaare merikooli ajaloost". Meie Maa. Lk 2.
- ↑ Kaja, nr 157, 18 juuni 1923