Kurakin (vene keeles Куракин) on Leedu suurvürst Gediminasest põlvnev vene põlisaadlisuguvõsa.

Kurakini suguvõsa vürstivapp

Ajalugu muuda

Suguvõsa rajajaks oli bojaar vürst Andrei Ivanovitš Bulgakov (suri pärast 1521), kes oli Leedu suurvürst Gediminase seitsmenda põlve järeltulija. Ta sai hüüdnime Kuraka, millest tulenes perekonnanimi Kurakin. Tema vennast vürst Mihhailist, kes kandis hüüdnime Galitsa, põlvnes nimekas Golitsõnide vürstiperekond.[1] Kurakinite esivanemad olid oma karjääri sidunud Moskva suurvürstide teenimisega juba sajand varem, kui Gediminase pojapojapoeg Patrikei Aleksandrovitš astus 1408. aastal suurvürst Vassili I teenistusse ja naitus tema tütre Anna Vassiljevnaga. XVI ja XVII sajandil võrsus perekonnast 12 bojaari.[2]

Vürst Aleksandr Borissovitš Kurakini (1752−1818) abieluvälistest lastest põlvnesid Serdobini ja Vrevski suguvõsad.

Kurakinid rüütelkonna matriklis muuda

9. septembril 1779 võeti vennad vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1752−1818), vürst Stepan Borissovitš Kurakin (1754−1805) ja vürst Aleksei Borissovitš Kurakin (1759−1829) Eestimaa ja 8. juulil 1797 Liivimaa rüütelkonna matriklisse.[3]

 
1. klassi tõeline salanõunik vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1752−1818)

Suguvõsa liikmeid muuda

Pildid muuda

 
Kurakini suguvõsa Nadeždino mõis

Kurakini suguvõsa mõisavaldused muuda

 
Vürst Aleksandr Borissovitš Kurakini palee Moskvas
  • Jaroslavli kubermang:
    • Andrejevskoje
  • Kiievi kubermang:
    • Kazatskoje
  • Orlovi kubermang:
    • Aleksandrovka, Bogorodskoje, Preobraženskoje
  • Penza kubermang:
    • Arhangelskoje (Kurakino), Pavlovskoje
  • Pihkva kubermang:
    • Jeldigino, Vrev
  • Saraatovi kubermang:
    • Nadeždino (Borissoglebskoje) (kuni 1910)

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Jagelloonide suguvõsa.
  2. Дворянские роды Российской Империи. Том второй. Кназья. Санкт-Петербург, 1995. Lk 59.
  3. Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 14.

Kirjandus muuda

  • Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Частъ первая. С. Петербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1854.
  • Долгорукой, Князь Федорь. Родословный сборникь (сь гербами). С.-Петербургь: Типография п. ф. "Электро-Типография Н. Я. Стойковой", 1913. Lk 21-23 [1].

Välislingid muuda