Kuno Veeber

Eesti maalikunstnik

Kuno Bernhard Veeber (ka Weber; 12. või 13. märts 1898 Adila mõis1. jaanuar 1929 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja graafik.[1]

Kuno Veeber
Sünninimi Kuno Bernhard Weber
Sündinud 12. või 13. märts 1898
Adila mõis
Surnud 1. jaanuar 1929
Tallinn
Rahvus eestlane
Haridus Ants Laikmaa ateljeekool, Kõrgem Kunstikool Pallas
Tegevusala maalikunstnik ja graafik
Kuno Veeberi hauamonument Rahumäe kalmistul (Jaan Koort, 1929)

Elukäik

muuda

Kuno Veeber lõpetas 1917. aastal Tallinna Nikolai I Gümnaasiumi ja astus seejärel Tartu ülikooli arstiteadust õppima. Aastatel 19191920 oli ta Vabadussõjas velsker ja seejärel osales Riigikogu hoone ehitusel.[1]

Veeber alustas kunstiõpinguid 1916. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis, hiljem õppis joonistamist Nikolai Triigi ja skulptuuri Jaan Koorti juures. Aastal 1922 asus kunstnik õppima Pallasesse. Ta töötas Konrad Mäe maaliateljees ja tutvus sakslasest õppejõu Magnus Zelleri käe all graafikatehnikatega.[2] 1923 reisisid nad koos Saksamaale, kus Veeber tutvus saksa ekspressionismiga.[2] Hoolimata ainelisest kitsikusest ja kehvast tervisest õnnestus kinnise loomuga andekal kunstnikul 1924. aastal Pallas lõpetada.[2] Sama aasta oktoobris sõitis Veeber Pariisi ja jäi sinna kuni 1926. aastani.[2]

Pariisis õppis ta prantsuse keelt ning kunsti André Lhote'i ja kreeklase Demetrios Galanise juures Académie Montparnasse’is. Veeber uuris põhjalikult vanu graafilisi tehnikaid Pariisi Rahvusraamatukogu estampide saalis.[2]

1927. reisis kunstnik koos abikaasa Agathe Veeberiga Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiumiga Itaalias.[2]

1929. aasta 1. jaanuaril sooritas kunstnik enesetapu.

Looming

muuda
 
Kartulivõtjad (1918)

Veeber viljeles natüürmorti, hiljem eelkõige aktimaali. Graafikatehnikatest eelistas ta puugravüüri[1] ning litograafiat.

Tema tööd olid väljas näitustel Pariisi Sõltumatute Salongis, eesti kunsti välisnäitustel Riias, Kaunases, Helsingis, Kölnis, Kopenhaagenis, Moskvas, Roomas ja Budapestis.[2]

Isiklikku

muuda

Kuno Veeber oli abielus Agathe Veeberiga.[1] Tema õde oli Helene Johani.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EKABL, lk 579
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Näituse "Kuno Veeber 100" pressitekst, 04.05.1998

Välislingid

muuda