Kullamaa vasallilinnus
Kullamaa vasallilinnus ehitati pärast Läänemaa alistamist 1220. aastal paavsti legaat Modena Guillelmuse kaplani, magister Johannese käsul ja sai nimeks Castrum Goldenbeke. Kuni 1224. aastani oli Kullamaa Taani kuninga valduses, kuid peale mandrieestlaste ebaõnnestunud ülestõusu läks Kullamaa piirkond Mõõgavendade ordule. Ringsõidul olev paavsti legaat moodustas vallutajate vahel tekkinud maatüli lahendamiseks Viru-, Järva- ja Läänemaast otse paavstile alluva Eestimaa piiskopkonna ning Kullamaa linnusest sai alates 1226. aastast paavsti asehalduri residents.
1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Albert Saare-Lääne piiskopkonna ja määras piiskopiks Dünamünde tsistertslaste kloostri abti Gottfriedi. Oma võimu kinnistamiseks jagas esimene Saare-Lääne piiskop Gottfried lühinägelikult piiskopkonna maad vasallidele ja määras piiskopkonna foogtiks (stiftifoogtiks) Johannes de Lode ja foogti asukohaks Kullamaa vasallilinnuse. Sellega läks võim piirkonnas suurima maavaldaja Lodede perekonna kätte.
Kuna Saare-Lääne piiskopkonna maadele pretendeeris ka Mõõgavendade ordu, siis 1234 linnus vallutati. 1236. aasta paavsti korraldusega tagastas ordu Kullamaa linnuse paavsti legaadile.
Kuna Johannes de Lode pojad ei soovinud Saare-Lääne piiskopi võimule alluda, alustas Lodede perekond 1234. aastal uue kindlustatud tugipunkti ehitust Koluverre.
Vaata ka
muuda