Kronos (vanakreeka keeles Κρόνος) on vanakreeka mütoloogias titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg.

Francisco de Goya kuulus maal "Kronos sööb oma lapsi" (1819–1823)

Ta on Rhea abikaasa ning Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Kronose lapsi nimetati kroniidideks (kõige sagedamini kasutatakse seda sõna Zeusi kohta). Vanarooma mütoloogias vastas Kronosele Saturnus.

Hesiodose järgi kukutas Kronos oma isa Uranose, kohitsedes ta sirbiga.[1] Kartes, et ta lapsed võivad temaga teha sedasama, neelas Kronos nad alla, kuid Rhea päästis noorima, Zeusi, andes abikaasale vastsündinu asemel mähkmeisse mässitud kivi.[2] Gaia sundis kavalusega Kronost lapsi uuesti välja oksendama. Võitluses titaanidega (titanomahhia) võitis Zeus Kronost ja teisi titaane ning sulges nad Tartarosse.

Nime kõlalise sarnasuse tõttu on Kronost sageli samastatud isikustatud ajajumala Chronosega (kr chronos 'aeg').

Viited muuda

  1. Hesiodos, Theogonia 176–181.
  2. Hesiodos, Theogonia 459–491.