Kristjan Raua majamuuseum
Kristjan Raua majamuuseum oli aastatel 1984–2008 Tallinnas Nõmmel aadressil Kristjan Raua tänav 8 tegutsenud muuseum; Eesti Kunstimuuseumi filiaal.[1][2]
Muuseum asus majas, mille on kunstnik Kristjan Raua eskiisjooniste põhjal Kristjan Raua pere jaoks projekteerinud arhitekt Herbert Johanson. Kristjan Raud elas selles majas aastatel 1929–1943. Eramu natsionaliseeriti 1953. aastal ja võeti kasutusele üürimajana. Majamuuseumi rajamise idee tekkis Kristjan Raua 100. sünniaastapäeva tähistamisega 1965. aastal. Maja tühjendati üürnikest ja tehti tookordsele kultuuriministeeriumile eraldatud summadega muuseumi tarvis korda.[3]
Muuseum asutati 15. augustil 1977.[4] 1980. aastate alguses tehti majas Kristjan Raua tütretütre, arhitekt Krista Pihelga projekti järgi kapitaalremont. 12. novembril 1984. aastal avati majas Kristjan Raua majamuuseum Eesti Kunstimuuseumi filiaalina.
Kristjan Raua lesk Elviira Raud ja tütar Helge Pihelga kinkisid muuseumile 300 Kristjan Raua teost, sadakond dokumenti, diplomit, ürikut, aga ka majja kuulunud mööbliesemed ja Kristjan Raua maalitarbed. Eesti Vabariigi taastamise raames aset leidnud erastamise ja tagastamise käigus anti maja ja krunt kunstniku tütrele tagasi, ent nii maja kui ka krunt jäid edasi tasuta muuseumi kasutusse. 2008. aastaks oli maja seisukorras, mis nõudis remonti. Samuti nappis toonase majandussurutise tõttu vahendeid muuseumi käigus hoidmiseks ja Eesti Kunstimuuseumi juhatus otsustas maja omanikele tagasi. Muuseum suleti 31. märtsil 2008.[3]
Muuseumi püsiekspositsioon kajastas kunstniku elu- ja loometeed. Muuseumis oli täielikult taastatud elutoa ja ateljee esialgne ilme. Muuseumis korraldati ka väikesi eesti kunsti näitusi ning viidi läbi pedagoogilisi programme (lastele ja täiskasvanutele).[1] Kristjan Raua kogu hoitakse Eesti Kunstimuuseumis.[3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Kristjan Raua kogu. Eesti Kunstimuuseumi veebisait.
- ↑ EE 12. köide, 2003: 475.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Kristjan Raua majamuuseum. Sirp, 8. veebruar 2008.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 125