Ava peamenüü

Kristine Mei (Christine Hildegrand Mey; aastatel 1921–1941 Mark-Mei; 13. jaanuar 1895 Liepāja22. detsember 1969 Tallinn) oli eesti skulptor ja raamatukujundaja.

Kristine Mei
Sünninimi Christine Hildegrand Mey
Sünniaeg 13. jaanuar 1895
Sünnikoht Liepaja
Surmaaeg 22. detsember 1969 (74-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala skulptor ja raamatukujundaja
Kunsti õppinud Ateneumi kunstikool, Tallinna Kunsttööstuskool

Sisukord

ElukäikRedigeeri

Sündis mereväeohvitseri Juhan Mey ja Marie Oengo perekonnas Lätis, kus isa oli Aleksander III Sõjasadama süvendustööde juhataja. Õppis Liepāja Tütarlaste Gümnaasiumis 1905–1912, 1913 Tallinna Tütarlaste Gümnaasiumis ja 1913–1916 Helsingis Soome Kunstiühingu Ateneumi kunstikoolis, mille lõpetas skulptuuri erialal Viktor Malmbergi õpilasena. 1916–1917 õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis.

Töötas aastatel 1918–1921 Lenderi gümnaasiumis õpetajana, olles samal ajal Haridusministeeriumi kunstiosakonna ametnik (1919–1920). Aastail 1922–1924 töötas kunstikoolis Pallas ning Tartu Õpetajate- ja Tartu Lasteaednike Seminaris. Õpetas kunsti ka Tallinnas Kunstööstuskoolis ning Tallinna Tehnikumis. Pärast II maailmasõda töötas Tartu Ülikooli Arheoloogia Muuseumis 1941–1947 ning Teaduste Akadeemia ajalooinstituudis (1947–1954).

IsiklikkuRedigeeri

Tema õed olid kunstnikud Lydia Starkopf-Mei ja Natalie Mei, õemees skulptor Anton Starkopf. Abikaasa professor Julius Markiga oli tal neli tütart: Karin Julia Mark, Lüüdia Vallimäe-Mark, Aino Ilona Mark ja Elga Mark-Kurik.

LoomingRedigeeri

Skulptorina alustas Kristine Mei tööd eesti kunstnike ja kirjanike karikeeritud portreestatuettidega. Peamiselt koosnes tema looming terrakota- ja vähemal määral ka majoolikatehnikas pisiplastikast. Enamus tema teoseid hävis II maailmasõjas, vähesed säilinud fragmendid on humoristlikud väikefiguurid.

Kristine Mei oli ka tunnustatud auaadresside kujundaja. Tema looming oli näiteks Tartu Ülikooli poolt Padua ülikooli juubeliks läkitatud auaadress (1922).[1] Kristine Mei kujundas raamatuid, tõlkis norra ja rootsi keelest lastekirjandust ning kirjutas ka ise lastejutte ja illustreeris neid.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Õed Meid, Vaba Maa, 1926

VälislingidRedigeeri