Kristiina Davidjants

Eesti filmirežissöör ja -ajakirjanik

Kristiina Davidjants (sündinud 9. detsembril 1974 Bakuus) on Eesti filmirežissöör ja -ajakirjanik.

Haridus

muuda

Aastatel 19821993 õppis ta Tallinna 1. Keskkoolis.[1] 2001. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna filmi ja video bakalaureuseõppe dokumentaalfilmide režissöörina. Samas kõrgkoolis sai ta 2004. aastal kultuuriteooria magistri kraadi.

2002. aastal täiendas ta end Jerevanis Sorosi keskuse suveülikoolis soouuringute teemal ja 2004. aastal CIMO (The Centre for International Mobility) stipendiaadina Helsingi Ülikoolis.

Töökäik

muuda

Aastatel 2002–2004 töötas Kristiina Davidjants filmiajaloo lektorina Tallinna Pedagoogikaülikoolis, 2004–2006 oli ta dokumentaalfilmiekspert Eesti Filmi Sihtasutuses ja 2007–2008 filmitoimetaja Eesti Päevalehes. Tema filmiarvustusi on avaldatud ka väljaannetes Teater. Muusika. Kino, Eesti Ekspress, Postimees, Sirp ja Muusa.

2007. aastast on ta lisaks dokumentaalfilmide tegemisele olnud tegev reklaamide režissöörina.

Kristiina Davidjants on olnud otsustajaks paljudes loomenõukogudes ning osalenud žüriides ja komisjonides arvukatel filmifestivalidel.

Looming

muuda

Kristiina Davidjantsi filmilavastustest on palju positiivset vastukaja leidnud "Intiimne linn" (2003). Linateost demonstreeriti XXVI Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil programmis "Ateljee" koos Andrei Tarkovskist, Salvador Dalíst ja Sergei Paradžanovist tehtud filmidega. I Jerevani filmifestivalil, kus armeenlased kogu maailmast olid oma loomingu välja toonud, võitis "Intiimne linn" žürii eriauhinna.[2]

Filme

muuda
  • 2003 "Intiimne linn" (dokumentaalfilm), Pangloss / Acuba Film, režissöör, stsenarist, monteerija (+ Anri Rulkov)
  • 2005 "Positiivne Narva" (telesari, dokumentaalsari), Ikoon, režissöör, stsenarist (+ Vahur Laiapea)
  • 2006 "Kuldrannake" (mängufilm), Taska Film, näitleja (roll: lennuki stjuardess); režissöör Jüri Sillart
  • 2007 "Nipernaadit otsides" (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör
  • 2008 "Veresidemed" (lühimängufilm), Baltic Film Production, režissöör
  • 2009 "Palusalu" (dokumentaalfilm, portreefilm), Umberto Productions / Rühm Pluss Null / Eesti Rahvusringhääling, režissöör
  • 2013 "Diamantes negros / Black Diamonds" ("Mustad teemandid") (mängufilm), Potenza Producciones/ Fado Filmes/ Menufilmid OÜ, Eesti-poolne produtsent (+ Anu Veermäe); režissöör Miguel Alcantud, peaprodutsent Carlo D'Ursi
  • 2013 "Ühendav usk" (dokumentaalfilm), Maagiline Masin, produtsent; režissöör Elo Selirand
  • 2017 "Armastus" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood"), Laterna, toimetaja (+ Riina Paldis); režissöör Sandra Jõgeva
  • 2019 "Emade päev" (dokumentaalfilm), Maagiline Masin, režissöör, produtsent

Raamat

muuda

2019. aastal ilmus tema sulest raamat "Eesti filmi 100 aastat" (Tallinn, Post Factum, 2019).[3]

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Tema isa Artem Davidjants on Bakuus sündinud armeenlane, kauaaegne Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, endise kirjastuse Pangloss direktor, Eestis tegutsevate armeenlaste kultuuriseltsi juht ja Eesti Armeenia Rahvusühingu esimees. Ema Inge Davidjants on Riias sündinud eestlanna, üks Kristiina Davidjantsi vanaisa on lätlane.[2]

Tal on õed Jaana ja Brigitta ning vend David.[5]

Viited

muuda
  1. "GAG vilistlased 1993". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2014. Vaadatud 3. oktoobril 2011.
  2. 2,0 2,1 Kristina Davidjants Eesti filmi biograafilises leksikonis. Vaadatud 19.04.2020.
  3. Kaspar Viilup. "Eesti filmi 100 aastat" autor Kristiina Davidjants: ootused Eesti filmile on normaliseerunud. ERR Kultuur, 10.06.2019.
  4. Andres Laasik, Aasta kriitikuks valiti Kristiina Davidjants, Eesti Päevaleht, 8. jaanuar 2004
  5. Sulev Teinemaa, Kristiina Davidjants, Teater. Muusika. Kino, 8–9/ 2004

Välislingid

muuda