Krāslava vasallilinnus

Kraslava vasallilinnus (läti Krāslava, saksa Kreslau, Kreslawka, poola Krasław, vene Креслав) oli Liivi ordule kuulunud väikelinnus, mis asus Lätis Kagu-Latgales Krāslava piirkonnas (Krāslavas novads) Krāslava linnas, Väina ehk Daugava jõelooke põhjakalda künkal krahv Plateri pargi vastas ja mida kutsutakse Teatrimäeks (Teātra kalns) ning mis asetseb 141 meetrit üle merepinna tänavate Aglonas iela, Ganību iela ja Ziedu iela vahel.

Krāslava vapp.

Kraslava piirkond tänapäeva Lätis

Ajalugu

Linnus kuulus arvatavasti Liivi ordu vasallile ja see oli Vana-Väina komtuurilinnuse idapoolne eelpost, ning pidi ehitatama arvatavast pärast Vana-Väina linnuse algkavatise valmimist. Linnus oli väike ja nõrk, ning ilmselt seetõttu ordulinnuste nimekirjades teda mainitud pole. Ka pole seda keskaja ürikutes kirjas, mis ei anna aga alust arvata, et seda linnust üldse olemas ei olnud.

Väina jõe veetee ääres olevana oli koht juba IX sajandil asustatud. Viikingite saagades tuntakse seda nime Dynasaiforgarðr all.

1209 sai paiga Jersika vürstilt Vissevaldilt (Wiscewalde, rex de Gercike cum Letonibus) koos kogu Latgalega endale Mõõgavendade ordu, kes läänistas selle siis Vissevaldile tagasi.

XVI sajandil olevat sinna rajatud kirjalike allikate teatel Liivi ordu kindlustatud kaubaladu. Esimest korda on Kraslava nime mainitud Vene leetopissides.

1558 – esimesed tõendid linnuse kohta aastast, kui ordumeister Wilhelm von Fürstenberg läänistas selle valduse orduvasall Engelbrecht Plumperile.

1569. aasta 29. mail läks Kraslava Kuramaa-Zemgale kantslerile hertsog Michał Brunnowile. 1603 kinnitas selle omanikevahetuse Poola kuningas Sigismund III August.

1636 sai seal peremeheks Wolffide perekond.

1729 sai paiga omanikuks Poola Liivimaa (Inflanty Polskie) vojevood, staarost ja kastellaan Jan Ludwik Plater, kes ostis valduse Jan Chapskilt 14 000 taalri eest. 1513–1525 oli üks Plateritest, Heinrich, olnud ka Latgale pealinnuse Vana-Väina komtuur.

1765–1791 ehitas üks krahvidest Plateritest linnuseplatsi lähedale barokkstiilis mõisa ja ümbritses ala pargiga. Kas selle käigus ka vanu linnusemüüre lammutati, ei ole teada.

1914 kirjutas ajaloolane O. E. Schmidt vanadest maakividest laotud ehitisemüüridest, mida mõned kohalikud peavad kindlustatud mõisamajaks (fester Haus).

1936 eksisteerivad veel ehitise varemed, ajaloolane S. Sahharov kirjutab, et Teatrimägi on nime saanud seal paiknenud vanas aidas krahv Plateri poolt oma külalistele korraldatud teatrietendustest. Mis tähendab, et tegemist olevat siis olnud mõisa aida varemetega.

1938 ajaloolane Arbusow ei paiguta Kraslavat linnuste hulka kuuluvaks.

Oletataval linnusealal ei ole kunagi läbi viidud mingeid arheoloogilisi kaevamisi, nii et täit selgust linnuse olemasolu või paiknemise kohta seni pole.

Ehitus

Ehitustüübilt oli tegemist vabakujundusliku laagerkastelliga, mis kuulus Vana-Liivimaa ordu Keskmaa ja Väina jõe äärsete linnuste gruppi ja oli idapoolseim Väina jõe ääres asunud sakslaste linnustest pärast Indrica vasallilinnust.

Linnuse puhul oli tõenäoliselt tegemist lihtsalt kindlustatud laagriplatsiga, selle kaitsmine pikemaajalise piiramise puhul ei tulnud ilmselt kõne alla. Põhiplaanilt ja ülesehituselt paistab see sarnanevat pindalalt väiksema Veneküla (läti Krievciems, saksa Russendorf) peapiiskopi vasallilinnusega.

Kraslava kõige kõrgemas kohas – Teatrimäe kõrgel jõekaldal – asunud linnus oli pikliku ristküliku kujuline ja koosnes arvatavasti idapoolsest peahoonest ja läänepoolsest eeshoovist. Mäeplatoo pindala on 150 * 200 meetrit ja see on kahest küljest piiratud sügavate uhteorgudega. Vanast rajatisest pole maapinnal midagi säilinud, kuid platsi idaosas on pindalaga 17 * 7 meetrit kõrgendik, mille kõrguseks on 1 meeter. Sealt jookseb läänesuunas 40 m pikkune ja 1,5 m laiune lõunamüüri vall, milles on kohati näha 1–1,4 meetri paksusi mördiga seotud maakividest müürijuppe. Müürivundamendist põhja poole jäävad augud ja kaevikud, mis on sinna ilmselt tekkinud II maailmasõja ajal.

1914. aasta andmetel oli linnuse kohal ehitis mõõtmetega u 20x15 meetrit ja müüripaksusega 1 m. Müürid koosnesid telliselisandiga maakividest ja aknaavasid polnud. Sissekäik asus idaküljel. Müüride vahel asusid aiamaad.

Nagu ka Riia pool Väina (Daugava) jõe ääres asuva Altona puhul, nii ei olnud sealgi seespool kaitsemüüri mingeid kivihooneid, vaid ainult mõningad puitehitised, kuhu ümbruskonna elanikud oma varaga häda korral varjuda said.

Praegune seisukord

Praegu on sellel kohal eelpoolmainitud tänavate vahel asuv põõsastega kaetud küngas, mis sisaldab umbes 1 m kõrgusi müürivundamente. Vundamendivalli peal on kohati näha laotud maakive.