Korporaal

Poola preestri varustus haigele armulaua viimiseks. Kõige all korporaal, bursa ülal vasakul
Leib ja vein pühitsemisel korporaali peal

Korporaal (ladina keelest corpus 'ihu') on väike nelinurkne aluslinik, mis laotatakse armulaualiturgia ajaks altarile ja mille peal pühitsetakse leiba ja veini[1]. Kasutatakse roomakatoliku ja evangeelses luteri kirikus.

KirjeldusRedigeeri

Korporaal on 45–50 sentimeetrise küljepikkusega ruudukujuline valge linasest kangast lina, mille peale asetatakse armulauariistad. Linake kaunistatakse servades tikandiga või pitsiga. Kui korporaali ei kasutata, hoitakse seda kokkumurtuna ainult selleks mõeldud tugevdatud materjalist tasku bursa sees.[2]

Korporaal murtakse pärast kasutamist ristikujuliselt üheksaks kokku, et väikesed palakesed, mis võisid jääda pärast leiva murdmist ja karika puhastamist, ei läheks kaotsi, vaid jääksid korporaali sisse.

AjaloostRedigeeri

Algselt ei tehtud vahet korporaali ja altarilina vahel. Erilist lina avaldamaks austust armulaua-andide vastu hakati kasutama alates 9. sajandist. Varasel keskajal oli korporaal mõõtmetelt palju suurem ja selle üks külg oli enne ja pärast armulauda pööratud üle korporaalile asetatud karika. Kui korporaali suurus 12. sajandi paiku vähenes, võeti karika katmiseks kasutusele teine kokkuvolditud linake, hilisem palla. Korporaali peetakse ajalooliselt vanimaks tekstiilesemeks kirikus[3].

ViitedRedigeeri